Andrus Villem: Ees sammuja elu väärib paremat jäädvustamist

, Jaan Tõnissoni insti­tuudi nõukogu liige
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andrus Villem
Andrus Villem Foto: Toomas Huik

LÄBI EESTI ajaloo on poliitikuisse suhtutud väga erinevalt, enamasti teatud halvakspanuga. Üks mees kõrgub aga teiste kohal mastimänni, vabaduse ja demokraatia sümbolina. Mees, kelle saatus on seniajani teadamata ja kes oli Nõukogude okupatsiooni aastatel üks eesti rahva märke.


Jutt käib rahva suus Koodi-Jaaniks kutsutud Jaan Tõnissonist, kes jäi oma põhimõtetele truuks ka kõige raskemates olukordades.



NELJAKORDSE valitsusjuhi ja riigivanema valitsemisajad langesid noore Eesti riigi kõige raskematele momentidele. Esimene Tõnissoni valitsus viis Eesti vabadussõja võiduni, neljas oli viimane enne vaikiva ajastu algust.



Noore mehena teenis Tõnisson leiba Venemaal kohtuametnikuna, seetõttu tundis ta sealseid olusid läbi ja lõhki. «Postimehe» ajakirjanikuna säilitas ta alati sotsiaalse närvi, mis käis kaasas tema hilisemal poliitikuteel. Vajadus teha tööd isamaa hüvanguks viis ta Venemaa esimese riigiduuma liikmeks ja sellele järgnevalt ka esimest korda vangikongi.



Saatuslik löök tuli pärast Nõukogude okupatsiooni algust, kui Jaan Tõnisson tegi viimaseid pingutusi, et säilitada kodumaal demokraatiariismeid. Tema kommunistidevastase bloki organiseerimise töö enne 1940. aasta valimisfarssi ei jäänud vallutajate tähelepanuta. Järgnes arreteerimine.



Sirgeselgset Koodi-Jaani pidasid nõukogulased nii ohtlikuks, et tema hukkamise asjaolud mähiti saladuse loori. Võõrvõimudel polnud vaja rahvuslaste märtrit.



JAAN TÕNISSON adus teravalt ajaloolist reaalsust ja sellest seisukohast oli tal ees sammuja positsioon. Nimelt pidas ta oluliseks Balti ja Põhjamaade föderatsiooni loomist, mida tol ajal polnud siiski võimalik realiseerida.



Unistajaks jäi Koodi-Jaan alati. Eesti juhtivpoliitikuna püüdis ta juurutada Euroopa Föderatsiooni ideed, mis alles aastakümneid hiljem realiseerus Euroopa Liidu näol.



22. DETSEMBRIL möödub 140 aastat sellest, kui Mursi talus sündis Jaani-nimeline poisslaps. Sel puhul toimub eeloleval laupäeval kell 11 Tallinnas Eesti teaduste akadeemia majas Kohtu tänav 6 esinduslik ajalookonverents.



Jaan Tõnissoni elu ja pärand vajavad paremat jäädvustamist. Eriti eeskujuks tänastele poliitikutele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles