RIIGIKOGU HAKKAB varsti arutama järgmise aasta eelarvet. Vahepealsetel aastatel nii riigieelarvet kui Eesti inimesi räsinud kriis on hakanud taanduma. Tööpuudus väheneb ning sel aastal prognoosib Eesti Pank majanduskasvuks 6,3 protsenti.
Eelarves on kesksel kohal pensionitõus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aga ikkagi on maailmamajanduse ning sellest sõltuva Eesti majanduse tulevik habras. Seetõttu on valitsus riigikogule esitanud eelnõu, mis lähtub konservatiivse eelarve põhimõttest. Lihtsustatult öeldes: riik ei ela üle oma võimete ega tuleviku arvelt. 2012. aasta riigieelarve kuludeks on plaanitud ligi 6,6 miljardit ning tuludeks 6,2 miljardit eurot.
Eestis on ligemale 390 000 pensionäri ning neile on kindlasti eelarve olulisim sõnum see, et järgmisel aastal tõuseb pension 4,4 protsenti. Keskmine vanaduspension kasvab 305 eurolt 318le ehk vanas rahas arvestatuna 4975 kroonile. Seitse aastat tagasi oli Eesti keskmine vanaduspension 2302 krooni — järgmiseks aastaks on see enam kui kahekordistunud.
Hiljuti tähistasime Eesti taasiseseisvumise kahekümnendat aastapäeva. Riik saab päriselt täiskasvanuks siis, kui seal hoolitakse ka vanadest inimestest ja austatakse neid.
Eestis on viimasel paaril aastal hakatud vanadesse inimestesse palju paremini suhtuma. Majanduskriisi haripunktis seisis Reformierakond vastu ettepanekutele kärpida pensione. 2009. aasta aprillis leidsime võimaluse neid hoopis viis protsenti tõsta.
Järgmise aasta pensionitõus tähendab pensionikassale umbes 70 miljoni euro ulatuses lisaväljamakseid. Kokku moodustab pensionide väljamakse riigieelarve tulude mahust viiendiku ehk ligi 1,36 miljardit eurot.
Ühtlasi taastuvad 2012. aastal pensioni teise samba sissemaksed. See pakub pensionieas inimestele lisasissetulekut ja loob tulevastele pensionäridele suurema majandusliku kindlustunde.
PENSIONID MOODUSTAVAD praegu keskmisest palgast 42 protsenti ja nende suhe sellesse on aasta-aastalt paranenud. Minu arvates on õige seada kaugemaks eesmärgiks, et pension oleks vähemalt pool keskmist palka.
Pensionitõusu eelduseks on konservatiivse rahanduspoliitika jätkamine, mis tagab stabiilse majanduskasvu ja uued töökohad — sellest põhimõttest lähtudes teeb valitsuskoalitsioon tööd. Kui kasvab majandus, saavad kasvada ka pensionid.