Euroopa Inimõiguste Kohus lükkas eile tagasi Vene valitsuse vastu esitatud endise naftakompanii Jukos ettekavatsetud hävitamise süüdistuse.
Vene valitsus pääses Jukose hävitamise süüst
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siiski otsustasid kohtunikud, et võimud on rikkunud Euroopa inimõiguskonventsioonis sätestatud õiglase kohtupidamise õigust, andes ettevõttele liiga vähe aega valmistuda kaitsma end 2000. aasta maksude hindamise protsessil.
Samuti osutas otsus, et trahvide rakendamisel ja arvutamisel täheldati rikkumisi ning protseduuride jõustamine oli ebaproportsionaalne.
Seejuures kinnitab kohus, et ei leidnud Jukose-vastases kohtuasjas muid probleeme või puudujääke, mis võimaldanuksid järeldada, et Venemaa on kuritarvitanud neid menetlusi Jukose hävitamiseks ja selle varade enda kontrolli alla saamiseks.
Moskva teatas pärast otsuse väljakuulutamist, et see vabastab Venemaa süüdistustest, nagu oleks Jukose likvideerimisel olnud poliitiline tagapõhi.
Venemaa kunagine suurim naftakompanii Jukos laostus miljarditesse dollaritesse küündivate maksunõuete tõttu. Firma eksjuhid on nimetanud nende esitamist ebaseaduslikuks. Nende väitel üritas toonane president Vladimir Putin niiviisi tugevdada oma võimu suurärimeeste arvelt.
Jukose endine juhtkond, kaasa arvatud USA direktorid, taotlesid aktsionäridele 98 miljardi dollari suurust kahjutasu. See on enam kui Venemaa kahekordne sõjaline eelarve ning oleks tähendanud kõigi aegade suurimat inimõiguskohtus määratud kahjusummat.
Strasbourgi kohus lükkas eile kompensatsiooni üle otsustamise edasi.
Jukose asutas Vene valitsus 1993. aastal, et omandada ja juhtida mitut sõltumatut naftafirmat.
Ettevõte erastati 1990. aastate keskel.
Mihhail Hodorkovski juhtis äärmiselt kasumlikku erastamiskampaaniat ja omandas selle käigus hiiglasliku vara, ent mõisteti 2003. aastal pettuse ja maksudest hoidumise eest vangi.
Jukose advokaatide väitel oli ettevõte tasunud riigile kõik maksud, kuid valitsus võttis firmalt vara ära ja müüs selle maha. Jukose hinnangul tegutses Vene valitsus ebaseaduslikult, kui hakkas 2000. aastal likvideerima tollal riigi suurimat ettevõtet.
Hodorkovski toetajad kinnitavad, et kunagisele Venemaa rikkaimale mehele esitati fabritseeritud süüdistused ja mõisteti ta seejärel kohtus süüdi, sest ta oli julgenud rahastada Vladimir Putini vastast opositsiooni.
Tuginedes eraldi kaebusele, mille Hodorkovski oli esitanud 2004. aastal, noomis inimõiguskohus maikuus Venemaad eksärimehe kohtlemise eest, ent lükkas tagasi süüdistuse, nagu oleks ta vangistatud poliitiliste motiivide tõttu.