Tõnu Tamme arvamuslugu on vastus 3. augusti «Sakalas» ilmunud Sigrid Koorepi repliigile «Kus lõpeb turvalisus ja algab jälitamine?».
Üllatusi ennetades
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
NIIKAUA KUI on eksisteerinud inimesed, kellel on vara, on olemas olnud ka need, kes seda endale himustavad. Sama iidsetesse aegadesse ulatub valvuri- või turvatöötaja amet, et vara kurja eest kaitsta.
Mida turvafirmadelt oodatakse? Eelkõige probleemide ja kahju ärahoidmist. Kiiret reageerimist, kui olukord seda nõuab. Oskust märgata ja vajaduse korral sekkuda.
Suurematel Viljandi kultuuri- ja spordiüritustel — pärimusmuusika festivalil ja suurjooksul ümber Viljandi järve — on G4S aastaid külastajate turvalisuse eest hoolt kandnud. Kodud, kauplused ja vabrikud vajavad samuti valvet.
IGAL AASTAL püüavad turvafirmad kinni tuhandeid pikanäpumehi, vara lõhkujaid ja huligaane. Ainuüksi G4Si turvatöötajad tabasid mullu 7173 korrarikkujat ja kaubandusettevõtetele tagastasime pikanäpumeeste käest äravõetud kaupa ligi 90 000 euro eest.
Hindamatu on aga selle vara väärtus, mille vastu jäi kuritegu sooritamata, sest turvatöötajad takistasid seda juba eos.
Just vargused on see kuriteoliik, kus turvatöötajate töö on olnud nii efektiivne, et selle tulemused avaldavad positiivset mõju kogu riigi kriminaalstatistikale. Üha rohkem kurjade mõtetega tegelasi loobub oma plaanist, sest turvafirma on kliendi eest valvel. Loobub, sest lihtsam ja ohutum on varastada sealt, kus valvet ei ole.
PALJUD omavalitsused loodavad kogukonna turvalisuse eest hoolitsemisel turvafirmade abile ning pole pidanud usalduses pettuma.
Kogemused näitavad, et sellisest koostööst võidavad eelkõige inimesed, kelle vara kaitsevad lisaks lukkudele ja taradele ka piirkonnas patrullivad turvamehed.
Nad hoiavad silma peal kohtadel, kus muidu on valgustkartvad teod kiired sündima: hämaratel hoovidel, halvasti valgustatud tänavatel ja koolitagustel nurkadel, kus noored kogunevad, et teha segamatult tutvust alkoholi ja tubakaga.
Tähelepanu suunatakse sinna, kus seda parajasti rohkem vaja on. Patrullide marsruute määrates lähtutakse eelkõige kogukonna vajadustest ning arvesse võetakse aastaaegade eripära, avalikke üritusi, õppeaasta algust, teede ehitusi ja politsei hinnangut võimalike riskide kohta.
Valveringkäike tehes jälgivad turvatöötajad, et ei rikutaks kellegi vara ning peetaks kinni omavalitsuse eeskirjadest ja avalikus kohas kehtivatest käitumisnormidest. Mitu korda on G4Si patrullid aidanud leida autojuhte, kes on avariikohast põgenenud.
Turvatöötaja kohalolekust on abi ka äsja toimunud korrarikkumise tagajärgede kiirel likvideerimisel. Vajaduse korral kaasatakse politsei, tuletõrje ja kiirabi. Oma tegevusest ja tähelepanekutest informeeritakse alati politseid ja omavalitsust, see annab omavalitsuse arengukavade koostamiseks põhjalikku turvaalast ainest.
TURVALISUST EI saa kunagi olla liiga palju. Eriti heaoluühiskonnas, kus on, mida kaotada, peab halbade üllatuste ennetamisse rohkem panustama.
Kui naabrid on üksteise huvide eest väljas ja kogukonna kaitstuse eest aitavad hoolitseda inimesed, kes julgevad sekkuda ega löö ka kriitilisel hetkel verest välja, on meie kõigi elu rahulikum ja turvalisem.