«Ehk teeme ainult pai — kallistamine on kuidagi julm,» arutles tüdruk, kuidas võiks koll karistada oma üleannetuid lapsi.
Laagrilised kehastuvad Sammulis kollideks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna keskpäeval Sammuli puhkekülas algav «Kolliloo» esietendus sõlmib selleks kuuks kokku laste teatrilaagri otsad. Mainitud piiga elas parasjagu sisse kolliema vastutusrikkasse rolli.
Etendus valmis laste kätes
Kuuepäevasesse laagrisse on ürituse eestvedaja Merle Liinsoo sõnul lapsi kogunenud Sõrve poolsaarest Narvani ja Valgast Tallinnani. Samuti lustivad laagris kaks Ameerikast tulnud last ning üks Saksa tüdruk.
Sammuli puhkekülas veedetud päevade jooksul valmis näitemäng peaaegu algusest lõpuni laste endi kätes: rollide jagamise järel meisterdati seltsis kostüüme ja lavakujundust ning pandi end proovile grimmi tegemises ja soengute sättimises.
«Meie aitame selle kõik ainult tervikuks vormida,» ütles Liinsoo tagasihoidlikult. Ta tõi enda kõrval välja veel kaks lastega tegelevat täiskasvanut — Tuuli Ekbaumi ja Jane Kruusamäe.
Muidugi tehti iga päev ka proove. «Lugesime teksti viis korda laua taga istudes läbi ja siis läksime kõik koos lavale,» kirjeldasid lapsed töökorraldust.
Nad tunnistasid, et algul oli hirm, kuidas tekst pähe saada.
«Mul on ju 25 lauset!» ohkas üks.
«Mul on lausa 30!» trumpas teine ta kiiresti üle.
Kusagilt kostis arglikult: «Ainult üheksa.»
Ehkki mõni veel peaproovi eelgi kindluse mõttes vargsi paberile piilus, nentisid lapsed üksmeelselt, et proove tehes on tekst juba iseenesest pähe jäänud. Sõnalisele osale lisaks tuli selgeks õppida tantsud ja laulud.
Proovipausi ajal kogunes osa lapsi laval toimuvat juhendanud Merle ümber.
«Mis siis saab, kui mul tekst ikkagi meelest ära läheb?» päris mõni murelikult.
«Siis vaatad mulle otsa ja ütled mõtte oma sõnadega,» rahustas juhendaja ta kohe maha.
«Aga ma ei taha neile etenduses musi teha,» kurtis teine.
«Tee siis musi endale peopessa ja pane see käega teise põsele,» sai ka see mure lahenduse.
Ehkki rollid valiti loosiga, võtsid lapsed need rõõmsalt omaks.
Eelmiselgi aastal laagris osalenud 10aastane Adeele Soorm on oma tänavuse isarolliga väga rahul. «Ma ei ole päris kuri isa,» selgitas ta. «Aga ikka keskmiselt kuri.»
Kollilaps Peedut mängiv 12aastane Liisa Burakova arvas enda mängitava tegelaskuju kohta leplikult: «Keegi peab ju paha ka olema.»
Meelt lahutati veelgi
Näitemängu ettevalmistamise kõrval jõudsid laagrilised üheskoos veel nii mõndagi vahvat ette võtta. Nädala jooksul matkasid nad mööda järve ümbritsevat terviserada, pidasid piknikku ja tutvusid lähemalt Viljandiga. Lapsed lahutasid meelt ka vabalaval, sportmängude õhtul ja peol.
«Vabal ajal mängime tennist ja jalgpalli, aga eile tantsisime ka — bikiinides!» rõõmustas 11aastane Maiann Lamp lõbusa laagrielu üle.
Kõige uhkemad on lapsed siiski täna etenduva näitemängu üle. «Tegime kõik ise! Tuuli õpetas joonistamist, et lavakujundust teha, ja Merle näitas, kuidas laval liikuma peab,» seletasid nad üksteise võidu, siiras rõõm silmis.
Naerdes lisasid nad, et mõni ettevalmistus ei läinud päris nende tahtmist mööda: nii sai üks soeng näiteks pealkirja «Mis sa minuga teinud oled?».
8—14aastastele esinemisjulgetele noortele mõeldud teatrilaagri teine vahetus teeb Sammuli puhkekülas näitekunstiga tutvust 7.—12. augustini. Laager osutus koguni nii populaarseks, et vabu kohti seal enam ei ole.