Isatalus tööd teinud mees märkas, et kuusehekis on ühe puu peene oksa külge klammerdunud suur veider puhmas. Veel teinegi samasugune moodustis kasvab talu kõrval elupuu tipus.
Puude külge moodustusid kummalised puhmad
15. november 2008, 11:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi lähedal elav Ülo Koovit ütles, et on metsamehe tööd teinud nii Eestis kui põhjanaabrite juures, aga midagi säärast kuuse küljes näinud pole.
Hekis kasvavad kuused on tema sõnul umbes seitsmekümneaastased. Millal see kera sinna tekkis, ta öelda ei osanud. Elupuu ühe haru otsas on puhmas Kooviti mäletamist mööda kasvanud umbes viis aastat.
Eesti maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi erakorraline teadur, metsapatoloog Märt Hanso uuris puumoodustisi piltidelt ja ütles, et kuuse puhul on tõenäoliselt tegu tuuleluua ehk rahvakeeli nõialuuaga, mis on võrdlemisi tavaline nähtus.
«Arvatakse, et kuuskedel ja mändidel tekib see geneetilise häire tõttu, sellal kui näiteks kaskede, leppade ja kirsipuude tuuleluudade puhul on tegu seenhaigusega,» lausus Hanso. «Ega arstki taha panna diagnoosi patsiendile, keda ta vaid eemalt pildistatuna näeb, kuid tundub, et selle kuuse oksa külge on just nimelt tuuleluud tekkinud.»
Nagu metsapatoloog rääkis, põhjustab häire puu geenides selles kohas arvukate pungade tekke, mis järgmisel aastal puhkevad, sirguvad mõne aasta või mõne aastakümne jooksul võrseteks, kuid siis hukkuvad.
«Nii tekibki puu normaalsest võrsumisest erinev sasipesa,» nentis ta. «Nähtus on lokaalne ja puu tervikuna ei kannata. Täppisuuringutes on siiski leitud, et tuuleluudadega puud kasvavad tervetega võrreldes mõnevõrra kehvemini. Et tuuleluua moodustavad siiski ebanormaalsed võrsed, mis varem või hiljem surevad, lõpeb ka nende kasv üsna pea. Suuremad tuuleluuad võivad saavutada aga meetrise läbimõõdu.»
Metsapatoloog lausus, et tuuleluud elupuul on üllatav, kuid foto pole diagnoosi kinnitamiseks piisav.
«Meie ilmastiku äsjased erakordsed sündmused, eriti aga 2002. ja 2006. aasta põuad on puude tervisele nii metsas kui linnas palju kurja teinud ja toonud uusi ohtlikke haigusi,» rääkis ta. «Tuuleluuaga sarnaseid moodustisi elupuul võib tekitada ka üks Eestis seni leidmata ohtlik seeneliik.»
Hanso lisas, et plaanib esimesel võimalusel kõnealust elupuud vaatama minna, misjärel saab puu küljes oleva moodustise kohta täpse vastuse anda.