Lübecki ülikooli tudengiühiselamu viimaselt korruselt alla vaadates tundub, et kümned asjalikud päkapikud askeldavad sajas tillukeses imedeaias.
Kommentaar: Sakslasi valdab aiavaimustus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tagasi maa peale jõudes selgub, et pigem on need siiski kohalikud pensionärid või nooremad aiandushuvilised, kes oma aiapäkapikkudega väikeaedades parajasti muru niidavad, lilli ja köögiviljataimi kastavad või hoolitsetud majakese ees kohvi naudivad.
Sakslased nimetavad neid 400—600ruutmeetriseid krunte just nimelt väikeaedadeks, ent seal peaaegu linna sees asudes tunduvad nad olevat pigem suvilad. Mulle oli selline elustiil praktiliste sakslaste juures üllatav, aga selgus, et vähemalt Lübeckis on väikeaedadel pikk ajalugu, ulatudes rohkem kui saja aasta taha.
Jaanuaris avati Lübecki loodus- ja keskkonnamuuseumis näitus loodusest ja kultuurist Lübecki väikeaedades ning sellega kaasnes samateemaline raamat. Nii üleval olevaid fotosid uurides kui aedadesse kiigates on selge, et eestlaste suvilatele omased praktilised kapsa- ja kartulimaad on võrreldes lillekülluse ning isepäraste kaunistuselementidega vähemuses.
Lisaks tavapärastele aiapäkapikkudele võib ühest aiast leida mitmele poole pillutatud väikesi kunstmajakesi, teisalt omapärase väikesemõõdulise tuuleveski, kolmandast kiviktaimla maalilise tiigiga.
Muidugi ei tohi puududa sakslaste aedadele iseloomulik, enamasti tumesinist või mõnda muud värvi läikiv ümmargune kepi otsa torgatud dekoratiivne pallike.
Kui tavaliselt saavad möödakäijad nendesse omaette maailmadesse kiigata vaid üle aia, siis «Avatud aedade» päevadel 18. ja 19. juunil oli igal huvilisel võimalik 14 aeda Lübeckis ja selle ümbruses sisse astuda.
Ajaleht «WochenSpiegel» kirjutas, et 59aastase hobiaedniku Walburga Finkeaeda Vorraderstrassel uudistas möödunud aastal rohkem kui 800 inimest. Üksteist aastat tagasi alustatud «Avatud aedade» üritus leidis aset üle Schleswig-Holsteini liidumaa ja kokku osales 268 aiaomanikku.
Mai lõpul võitis Schleswig-Holsteini liidumaa projekt «Aiamarsruut kahe mere vahel» Saksamaal välja valitud 365 erilise paiga või tegevuse seast innovatsiooniauhinna, mis anti Schleswig-Holsteini põllumajandusnõukogu presidendile Claus Hellerile kätte lübecklaste seas hinnatud Kooliaias. Projektis on välja pakutud üheksa marsruuti üle liidumaa, näiteks Schleswigis, Kielis, Neumünsteris ja Lübeckis.
Heller ütles ajalehele «Lübecker Nachrichten», et sakslaste aiakultuuril pole võrreldes hästi tuntud Inglismaa esinduslike aedadega midagi häbeneda ning seetõttu tuleks liidumaa võimalusi ka turismi tugevdamiseks ära kasutada.
Linnapea Bernd Saxe sõnul on aiandus sealkandis väga oluline. «Esimene aiandusühistu Saksamaal rajati 1854. aastal Lübeckis,» lausus ta.
Maaliline aiamarsruut läbi Lübecki ja Travemünde suvitusrajooni viib huvilised kümnesse erilisemasse avatud parki, sealhulgas Kooliaeda Wakenitzi jõe kaldal, Linnaparki ja Brügmanni aeda Travemündes.
Üks projektis mainimata jäänud, aga samuti omapärane aed asub Kanalitänaval jalakäijatesilla ümber, kuhu väike huviliste seltskond on aastate jooksul metsataimi ümber istutanud — et metsast pärit ilu võiksid nautida ka linnainimesed. Mõnusalt metsik ala pakub lõputut hoolt vajavatele iluaedadele kontrasti.