Rail Balticu raudteeühendus Euroopa rööpmelaiusel läbi kolme Balti riigi saab kõige varem valmis järgmise kümnendi keskpaiku.
Rail Balticu visioon võttis selgema ilme
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Briti konsultatsioonifirma Aecom uuring näitas, et piisava kauba- ja reisijateveo mahu ning Euroopa Liidu abi korral on 1435millimeetrisel Euroopa rööpmelaiusel Rail Balticu raudteeühendus kasumlik.
«See uuring on alles algus, tegemist on väga pika protsessiga. Reaalsuses võime rääkida uue raudtee valmimisest alates 2025. aastast,» ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. «Nüüd on kolmel Balti riigil vaja otsustada, kas ja kuidas projektiga edasi minna.»
Eesti näeb lahendusena, et seniselt projektipõhiselt juhtimiselt tuleb üle minna ühisele arendusettevõttele, kuhu kõik kolm Balti riiki võrdselt panustaksid. Ühisfirma peaks poole tosina aastaga jõudma ettevalmistustöödega punkti, kus saab teha finantseerimisotsuse.
«Eelkõige näen, et Rail Baltic algusega Tallinnast kujuneb Skandinaavia—Baltikumi regiooni maismaatranspordi sõlmpunktiks, mis lahendab pikaaegse murekoha, kuidas saada mööda maismaad kiiresti Lääne-Euroopasse,» märkis minister. «Aga me peame samas vaatama väga tõsiselt silma kõikidele raskustele, eeskätt mis puudutab rahastust.»
Parts kinnitas, et riik jätkab ka raudtee senise taristu arendamist: «Aastaks 2014 saab Eesti uued reisirongid ning see annab meile võimaluse seniseid reisijateveo mahte kahekordistada. Rail Baltic ei kaota ära olemasolevaid marsruute, vaid annab uusi juurde.»
Euroopa rööpmelaiusega Rail Balticu hinnanguline maksumus on 3,7 miljardit eurot, millest Eesti osalus on 1,04 miljardit eurot. Uuring arvestab ka Euroopa Liidu toetusega, mispuhul Eesti panus väheneb 440 miljonile eurole.
Uuringust selgub, et projekti tasuvus sõltub peamiselt kahest näitajast: reisijaveo ja kaubaveo mahust ning Euroopa Liidu toetusest. Eeldusel, et näiteks aastal 2030 sõidab Tallinna ja Pärnu vahel ligikaudu 5000 reisijat päevas ning Pärnu ja Riia vahel 3500 ning aastas liigub mööda kogu trassi umbes 13 miljonit tonni kaupa, on euroliidu toetusega kogu projekt kasumlik.
728 kilomeetri pikkune Rail Balticu marsruut kulgeks kõige optimaalsemalt Poola piirini trajektooril Tallinn—Pärnu—Riia—Panevēžys—Kaunas. Reisirongil kuluks selle vahemaa läbimiseks pisut rohkem kui neli tundi ning rongid väljuksid kuuel päeval nädalas iga kahe tunni tagant.
Kaubarongid sõidaksid öösiti ja nendel läheks vahemaa läbimiseks enam kui kümme tundi. Eeldusel, et rööpad kulgevad edasi Poola, jõuaks reisirong Varssavisse ligikaudu kuue tunniga.
Euroopa rööpmelaiusega Rail Balticu teostatavusuuring käivitus mullu aprillis. Sellest poole maksis kinni Euroopa Komisjon ja teine pool rahast tuli Balti riikidelt. Uuringule kulus 396 000 eurot.
Aecom rõhutab oma aruandes, et raporti tulemused on siiski esialgsed ja väga üldised.