Esimene hunt sai raadiosaatja kaela

Hans Väre
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laupäeval jälgimisseadme kaela saanud noor emahunt aitab teadlastel loodetavasti ka karja juhte püüda.
Laupäeval jälgimisseadme kaela saanud noor emahunt aitab teadlastel loodetavasti ka karja juhte püüda. Foto: Marko Kübarsepp

Läinud laupäeval õnnestus Viljandimaa ulukiuurijal Marko Kübarsepal esimest korda Baltimaades panna jälgimisseade kaela hundile. Noor emane võsavillem püüti lõksu Tipu uurimisalal Soomaa rahvuspargi lõunaosas.

Keskkonnateabe keskuse ulukiseireosakonna kiskjate seire peaspetsialistina töötav Kübarsepp rääkis, et ehkki hundile raadiokaeluse panemisest on mõeldud aastaid, ei olnud selleks eriti sihipäraselt tegutsetud. Nüüd, kui asi põhjalikult ette võeti, jäi susi lõksu kahe ja poole nädalaga.

Kätte saadud noor emahunt kuulub Kikepera raba neljasesse karja. Õigupoolest peaks ta olema juba vanemate juurest oma teed läinud, kuid mõnikord jäävad järeltulijad alfaemase ja -isase juhtimise alla tavalisest kauemaks.

Et noor emane varem või hiljem pesakonnast irdub, oleks Kübarsepp eelistanud just selle juhtidele saatjad panna. «Kui kas või üks alfadest raadiosaatjat kannab, on 85—90 protsenti infost karja liikumise kohta käes.»

See ei tähenda muidugi, nagu poleks vastvärvatud informaatori käest laekuv teave väärtuslik, seda enam et tema abiga on kergem alfahunte kätte saada.

Telemeetriline jälgimine võimaldab teada saada, kui suurel alal loomad liiguvad, mis toitu söövad, milliseid liikumiskoridore kasutavad ja palju muud. Mida rohkem on uurijatel asjakohast infot, seda paremini saab näiteks küttimiskvoote planeerida ja loomade kaitset korraldada.

«Alati jääb midagi selgusetuks, aga paljud küsimused saavad vastuse,» ütles Kübarsepp.

Ta nentis, et mujal maailmas on hunte küll raadiosaatjatega jälgitud, kuid eri elupaikade ja toidubaasi tõttu ei saa seal kogutud andmeid üks ühele üle kanda.

Kikepera metsakutsule külge riputatud seade salvestab GPS-i abiga iga kahe tunni tagant looma asukoha, kuid et energiat kokku hoida, ei saada see andmeid automaatselt mobiilivõrgu kaudu ära, nagu teeb osa aparaate. Seetõttu kestab seadme aku umbes aasta ja kaheksa kuud ehk poole kauem kui GSM-võrku kasutavatel aparaatidel.

Kogutud andmete kättesaamiseks tuleb suundantenniga määrata looma asukoht, jõuda temast mõnesaja meetri kaugusele ja seal info alla laadida. Vajaduse korral saab looma kaeluse kaugjuhtimise teel ka lahti päästa ning seejärel üles korjata.

Tipu uurimisalal, mis hõlmab peale Soomaa rahvuspargi territooriumi Tipu ja Kilingi-Nõmme jahipiirkonda, on lisaks hundile kaelustatud ilveseid, metskitsi, kährikuid ja metssigu.

2009. aasta andmetel elas Eestis 26 hundipesakonda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles