Tööturuameti korraldatavad koolituste riigihanked kukuvad sageli osaliselt läbi, sest õppeasutused ei näe mõtet väheste õpilaste pärast ülikeerulist bürokraatiakadalippu läbida.
Paksud paberipakid jätavad ümberõpet vajavad töötud koolitajateta
6. november 2008, 10:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töötute ümberõpe on hädavajalik nii personalinappuse kui tööpuuduse leevendamiseks, ent väljaspool suuri keskusi pole selleks koolitajaid leida kuigi lihtne. Nimelt tuleb sobilik õppeasutus peaaegu alati valida riigihanke abil, milles kaasalöömist peavad potentsiaalsed teenusepakkujad tülikaks.
Tööturuamet otsib levinumate erialade õpetamiseks koolitajaid enamasti üleriigilise hankega, mille käigus võivad õppeasutused teha pakkumuse kas kogu Eesti või mõne piirkonna töötajate koolitamiseks. Viljandimaal ja teistes niisugustes maakondades sageli õpetamishuvilisi pole, sest siinsed mahud on suhteliselt väikesed ja kandideerimiseks nõutav dokumendilasu on kopsakas.
«See paberipakk on nii hull, et kui koolitatavaid pole just kümme või kakskümmend, ei ole mõtet hakata hankes osalemisega vaeva nägema,» tõdes tööturuameti Viljandimaa osakonna juhataja Peep Raju.
Viimati kukkus Viljandimaa osas läbi autojuhtide õpetamise riigihange, mille ümbrikud avati eelmisel nädalal. Seejuures oleks tööturuameti kohalik osakond olnud valmis koolitusele saatma kuni kümme inimest.
Säärastel puhkudel löövad pakkumusest ilma jäänud maakonnad sama saatusega naabritega kampa ja kuulutavad koos välja uue riigihanke, mille tingimused pole aga kuigivõrd kergemad. Raju sõnul teine katse enamasti siiski õnnestub ja päris ilma koolitajata ei ole siinsed töötud veel jäänud.
«Ent niisugune süsteem aeglustab inimeste ümberõpet, sest uue riigihanke korraldamiseks kulub vähemalt kuu,» lisas ta.
Ka autokooli Madel juht Ivo Ibrus nentis, et koolitushankel kaasalöömiseks nõutav paberimajandus on meeletult keeruline. Sellest hoolimata on ettevõte kahel korral sellele teele asunud ning mõlemal juhul suutnud töö ka endale saada, ehkki alles pärast ootamatute vigade parandamist. Näiteks ühel korral selgus dokumentide esitamise järel, et kirjutamiseks ei oleks tohtinud kasutada musta pastakat, sest see võimaldab kergesti originaali pähe koopiat esitada.
Suurtel õppeasutustel, kes hangetest sagedamini osa võtavad, on seda sorti detailid paremini teada. Samas ei taha nemadki kandideerimisega üüratu bürokraatia tõttu kuigi tihti vaeva näha.
Isegi Viljandi ühendatud kutsekeskkool, keda Peep Raju meenutab tänulikult kui suurimast hädast välja aitajat, jääb hangetest aeg-ajalt kõrvale.
«Kui kolmele inimesele otsitakse õpetajat, ei hakka me kahe sentimeetri paksust paberipatakat läbi hekseldama,» kinnitas kooli direktor Tarmo Loodus. «Meie koolitusmaht on üle tuhande inimese aastas ja lihtsam on selliste asjadega mitte tegelda.»
Loodus märkis, et peale riigihankega kaasneva paberimäärimise on veel kaks probleemi, mis haridusasutusi tööturuameti tellitavatest koolitustest eemale peletavad.
Üks neist on see, et kui kolmekuulise kursuse jooksul kümnest osalejast viis töö leiavad ja õppimise pooleli jätavad, kaotab koolitaja osa algul kokku lepitud tasust. «Nagu mina oleksin süüdi, et inimene ära läheb!» imestas Loodus.
Teiseks nentis ta, et riigihangete korraldamisega tegelevad inimesed pole kõigi erialade puhul küllalt kompetentsed ning seavad seetõttu niisuguseid tingimusi, mis ei võimalda koolidel neist osa võtta. Näiteks ühel veoautojuhtide koolituse hankel oli segi aetud veoauto juhtimise õiguse ja kutselise autojuhi tunnistusega seonduv.
Tarmo Loodusele sõnul on eriti arusaamatu see, miks sotsiaalministeeriumile alluvates asutustes on kord tunduvalt keerulisem kui haridusministeeriumi haldusalas.
Tööturuameti peadirektori kohusetäitja Tiina Ormisson selgitas, et haridusministeeriumi koolitustellimused lähevad peaaegu eranditult riiklikele õppeasutustele, kus iga eriala õpetamise maksumus on teada. Seevastu tööturuamet ostab koolitusteenust ka erafirmadelt ning parima hinna ja kvaliteedi peaks tagama just konkurss.
Eriti suurt tähelepanu tuleb läbipaistvusele ja ausale konkurentsile pöörata seetõttu, et amet kasutab töötute ümberõppeks Euroopa sotsiaalfondi raha.