Kommentaar: Läti ei astunud sammu tagasi

, vaatleja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Allan Espenberg
Allan Espenberg Foto: Erakogu

8. juulil saab Läti uueks presidendiks Andris Berzinš, kes võitis mõnevõrra üllatuslikult ja suhteliselt kergesti 2. juunil parlamendis toimunud valimised.

Oli ju Berzinš presidendivalimiste must hobune, kes pakuti sellesse ametisse vaid kümmekond päeva enne valimisi ehk kandidaatide ülesseadmise eelviimasel päeval ning kõigi ennustuste kohaselt oleks parlament pidanud mõlemad kandidaadid tagasi lükkama.

Praegune president Valdis Zatlers tundis end juunikuiste presidendivalimiste lähenedes üsna kindlalt. Tal oli palju toetajaid ja miski poleks tohtinud väärata tema valimist teiseks ametiajaks. Kuid siis kerkis ootamatult päevakorda oligarhide teema ja võitlusse sekkus must hobune.

Ei saa olla juhus, et presidendikandidaatide nimekirja lukkupaneku järel alustati mitme tuntud poliitiku ja ärimehe töökohtades ja kodudes ning linnavalitsustes Läti korruptsioonitõrjebüroo palvel sanktsioneeritud läbiotsimisi, millega taheti saada tõendeid võimu kuritarvitamistest, rahapesust ja altkäemaksudest.

Et seim kõiki prokuratuuri nõudmisi ei täitnud, otsustas meeleheitel president Zatlers viimase õlekõrrena algatada parlamendi laialisaatmise, sest see oli õhkõrn võimalus olukord veel oma kasuks pöörata. Teisalt võis see samm talle ka karuteene osutada. Nagu nüüd on teada, osutuski tegelikkuseks see viimane ja Zatlersit tabas löök allapoole vööd. Kuid enam polnud võimalik midagi muuta.

Samas ei saa paljusid Zatlersi öeldud sõnu võtta tõe pähe. Kuigi ta väitis pärast uue presidendi valimist, et oli lüüasaamiseks valmis ja arvestas sellise võimalusega, võib arvata, et ta uskus siiski viimase hetkeni oma võitu või vähemalt valimiste edasilükkumist ning kaotus tuli talle üllatusena.

Kuid ta ei saanud avalikkuse ees oma nõrkust välja näidata ja pisaraid valama hakata. Nii ta kinnitaski, et on tugev, kindlameelne ja mõjutamatu poliitik, mis olevatki talle saatuslikuks saanud. Kaotuse tegi eriti mõruks asjaolu, et Zatlersist sai taasiseseisvunud Lätis esimene president, keda teiseks ametiajaks tagasi ei valitud.

Tundub, et pärast kaotust presidendivalimistel on Zatlersi toetajate arv veelgi tõusnud: allajäämise pärast tuntakse talle esijoones kaasa ja püütakse lohutada. Temas nähakse lausa märtrit. Ega ilmaasjata pärast valimistulemuste avalikustamist kaotajale tunnustuseks plaksutatud, võitjale rahulolematuse demonstreerimiseks aga vilistatud.

Kuigi Zatlers on nüüdseks mängust väljas — vähemalt presidendiameti osas — ja teda poleks vaja enam materdada, on siiski esitatud mõtteid ja teooriaid, mis peaksid rahvast rahustama ja veenma, et Berzinši eelistamine Zatlersile oli igati õige.

Nii käis Ventspilsi linnapea Aivars Lembergs välja süüdistuse, et Zatlers olevat püüdnud George Soroselt saadud altkäemaksu eest Lätit maha parseldada. Lembergsi väitel olevat Zatlers saatnud parlamendi laiali just Sorose korraldusel.

Presidendivalimisi nimetati oligarhide triumfiks, sammuks tagasi, Pyrrhose võiduks, poliitiliseks kriisiks ja milleks kõigeks veel. Kuid aja möödudes võib selguda, et Berzinši valimist sedasi ristinud eksperdid ja poliitikud on rängalt eksinud.

Kuigi Läti üht rikkamat inimest Andris Berzinšit on peetud keskpäraseks poliitikuks, kel pole ette näidata erilisi saavutusi ja kes ei suuda igas olukorras neutraalseks jääda, võib see muutuda. Kui seni polnudki tal vaja poliitikas esiplaanile tikkuda ega midagi nähtavat korda saata, siis võimule saades olukord muutub ja sellega seoses muutub tõenäoliselt ka inimene. Ehkki suurem osa vaatlejatest ja analüütikutest suhtub praegu tulevasse riigipeasse üsna kriitiliselt ja lausa halvustavalt, võib temast sellest hoolimata saada hea president.

Lõpetuseks huvitav fakt. Andris Berzinši nimi võib tekitada segadust, sest sellenimelisi on Lätis sadu. Tuntud poliitikuid on nende seas koguni kolm. Presidendiks valitud Andris Berzinš on 66-aastane, endisest peaministrist seimi liige Andris Berzinš 60-aastane ning seimi liige Andris Berzinš 55-aastane. Kõik nad kuuluvad erinevatesse parteidesse, mis veidi lihtsustab nende eristamist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles