RIIGIKONTROLLI aprillis valminud audit perearstiabi korralduse kohta ei üllatanud ilmselt ei sotsiaalministeeriumi, tervishoiutöötajaid ega tavakodanikke.
Poolikud lahendused leevendust ei too
7. juuni 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikontroll nendib, et perearstiabi kättesaadavus on halvenenud ja perearstide arv väheneb veelgi. Samuti ütleb audit, et praegune süsteem ei motiveeri perearste maale tööle minema ja seal ei jätku ka pereõdesid.
Suurt osa auditis loetletud probleemidest kirjeldas juba esmatasandi tervishoiu arengukava, mille sotsiaalminister kinnitas 2009. aasta veebruaris ja mis kehtib aastani 2015.
Kahjuks oli riigikontroll sunnitud tõdema, et arengukava elluviimine on ajagraafikust maha jäänud ning seatud eesmärkide saavutamine on enam kui küsitav.
Eestis on kokku 803 perearsti nimistut. Peaaegu igast maakonnast leiab nimekirju, kuhu uut arsti ei leita. Isegi kui kõik perearstiõppe läbijad seda ametit pidama asuvad, on meil 20 aasta pärast ikkagi 60 perearsti vähem, sest vahepeal jõuab pensioniikka 72 protsenti praegustest.
Linnas tähendab perearsti jutule pääsemine pahatihti mitmepäevast järjekorda. Maal on väiksemate valdade põhjal moodustatud ühtseid teeninduspiirkondi ja perearstid võtavad inimesi vastu mitmes teeninduspunktis. Sellegipoolest on Eestis üle 200 küla, kust ühistranspordiga ei ole võimalik ühe päevaga perearsti jutul ära käia.
202 nimistut saavad niinimetatud kauguse lisatasu. Kahjuks on tegu nii väikese summaga, et see ei anna arstile sisulist tuge. Lisaks on maakohta perearsti õe palkamine samuti keeruline ülesanne
Perearstide hinnangul on tervishoiusüsteem koos rahastamismudeliga eriarstiabi ja haiglate poole kaldu. Tervitan sotsiaalministeeriumi valmisolekut probleemidega tegelda, kuid on küsitav, kas pakutavad lahendused ka loodetud leevendust toovad. Väljakäidud meetmete paketi võib kokku võtta sõnadega tsentraliseerimine ja poolikud lahendused.
MINISTEERIUM näeb esmase abinõuna perearstiabi korralduse koondamist terviseameti vastutusalasse. Välja on pakutud ka perearstide riikliku koolitustellimuse suurendamine, tõhusam personaliotsing, perearstide teeninduspiirkondade kasvatamine ja asendusarstide süsteemi rajamine. Riigikontrolli ettepanek luua stardiabi pakett maal praksisega alustavatele arstidele nõuab sotsiaalministri sõnul poliitilist kokkulepet.
Esmatasandi tervishoiu arengukava näeb ette, et aastaks 2015 kuulub 65 protsenti perearstide taristust omavalitsusele. Kas perearstiabi maakondliku korraldamise asendamine tsentraalsega ikka soodustab koostööd omavalitsustega?
Koolitustellimuse suurendamine on õige tee, aga kui rahastamisskeem ei meelita perearste väikelinnadesse ja maale, siis milleks ja millise riigi jaoks neid välja õpetada? On ju hästi teada, et arstide välismaale minek on taas hoo sisse saanud.
Asendusarstide süsteemi loomine on samuti hädavajalik. Aga kui arste ei jagu, siis kes keda asendab? Kas tsentraliseeritud korralduse juures hakkavad asendajad käima mööda tervet Eestit? Kas teeninduspiirkondade suurendamine tähendab ka vastuvõtupunktide arvu vähendamist ja see omakorda viletsamat arstiabi kättesaadavust?
OLEN veendunud, et probleemidele tuleb läheneda teisest küljest ja leida kõigepealt vastus küsimusele, mis üldse motiveerib perearsti ja õde maal või väikelinnas töötama. Ehk peituvad lahendused hoopis kauguse lisatasu suurendamises, rahastamise paremas vastavuses nimestiku iseloomu ja perearsti kohustustega, perearsti staatuse tõstmises ja bürokraatia vähendamises?
Kui sotsiaalminister tahab sisse seada noore perearsti stardiabi, siis usun, et poliitilisest toetusest tal puudu ei tule — vähemalt mitte nende erakondade poolt, kes seisavad selle eest, et kõikjal Eestis oleks hea elada.