Homme tõotab Kõpus kujuneda eriti pidulikuks, sest peetakse nii rahvusliku ärkamisaja suurmehe Villem Reimani kui Eesti lipu tähtpäeva.
Vald pühendab lipupäeva oma kandi suurmehele
3. juuni 2011, 12:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päev algab kell 11 kõnekoosolekuga Kõpu kirikus. 127-aastasest Eesti lipust räägib seal Eesti Üliõpilaste Seltsi liige Gert Uiboaed ja 150 aasta eest Tipu külas ilmale tulnud Villem Reimani loo pajatab Tarvo Siilaberg Villem Reimani kolleegiumist. Kõpust kõneleb koduloolane Eha Vares.
Keskpäeval avab Eesti president Toomas Hendrik Ilves endise meierei juures lipuväljaku ning peab lipule sünnipäevakõne. Räägib ka vallavanem Tõnu Kiviloo ja väljaku õnnistab sisse Kõpu Peetri koguduse hooldajaõpetaja Hedi Vilumaa.
Üritusele oodatakse kõiki peresid, kes peavad lugu Eesti ajaloost ja lipust. Lipuväljaku avamise järel teevad lapsed Suure-Kõpu mõisa pargis 350 meetri pikkuse rattaretke ja täiskasvanud saavad sealsamas piknikut pidada. Esinevad Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilased, tutvustatakse Suure-Kõpu mõisa häärberit ning avatud on Eesti lipu lugu tutvustav näitus ja laste joonistuste väljapanek.
Esimene Eesti lipp valmis 1884. aasta mai teiseks pooleks, selle algataja oli Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlase Karl August Hermanni abikaasa Paula Hermann. Lipp pühitseti Otepääl, kus seltsi vilistlane Burhard Sperrlingk oli kirikuõpetaja.
Pühitsemine ei andnud sinimustvalgele veel eluõigust. See peideti Tartus Eesti Üliõpilaste Seltsi korterisse. 1896. aastal peetud esimesel üldlaulupeol käskisid Tsaari-Venemaa võimutegelased sinimustvalged lipud ära korjata, samuti oli peo juhtidel keelatud kanda sinimustvalgeid särpe.
Esimest korda jõudsid rahvusvärvid suure rahva ette 1. novembril 1905, mil Tartu eesti seltsid kogunesid demonstratsioonile. Muude lippude hulgas lehvis Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp. Kui rongkäik raekoja ette jõudis, pidas Villem Reiman sütitava isamaalise kõne.
Omariikluse ja eestluse tähisena heisati sinimustvalge lipp 12. detsembril 1918 Toompea lossi Pika Hermanni tornis.
Kõpu vallavanema Tõnu Kiviloo sõnul valmis lipuväljak läinud nädalal. «Esmaspäeval märksid töömehed aluse maha ja reede lõunaks oli kiviparketiga väljak valmis,» kirjeldas ta.