Pärast 7. mai «Sakalas» ilmunud artiklit «Inimesi meelitatakse imeaparaadi ja tervisekeskuse mainimisega» on tulnud palju vastukajasid neilt, kes on Viljandis Herbalife’i tooteid müüva Lia Mirka käitumises pettunud ja leiavad, et ennast tervisekeskuse nime all reklaamiv ettevõtja kasutab ebaausaid võtteid.
Maal elav naine, kel on kõrgem haridus loodusteaduse vallas, rääkis oma umbes aasta tagasi juhtunud loo.
«Viljandi turul tulid minu juurde kaks naist ja pakkusid võimalust määrata kehamassi indeksit. Neil pidid olema head aparaadid, mis selle ja mitu muud olulist näitajat kohe ära määravad. Läksingi huvi pärast kohale. Kõigepealt mind kaaluti ja siis saadeti loengut kuulama. Kohal oli paarkümmend inimest. Üks naine tuli kõnelema, ta ei tutvustanud ennast ega öelnud, mis eriala spetsialist ta on. Mina siis küsisin: «Andke andeks, kes te olete ja mis eriala teil on?» Ta ütles ainult oma nime, Lia Mirka, aga midagi lähemalt ei selgitanud,» meenutas ta.
Naine ei väida, et loengutel midagi kasulikku ei räägitud. Muidugi küsiti kohe ka raha. «Ma täpset summat ei mäleta, aga see oli mitusada krooni,» ütles ta.
Helistavad igal ajal
Naine kuulas loengud ära, aga ühtegi Herbalife’i toodet ei ostnud, kuigi neid hakati kohe tungivalt pakkuma. «Üldine jutt oli selline, et meiega tegelnud seltskond hakkab kohe koolitusi tegema Tartus ja koguni Peterburis — ikka nii, et kõik aru saaksid, kui kõrge tasemega on tegemist,» jätkas ta.
«Muidugi küsiti ka minu kontakte ja terviseandmeid ning sooviti mõne tuttava andmeid. Neid ma ei andnud. Eks ma seal allumatu lambuke olnud, aga Herbalife’i tarvitama ei mõelnudki hakata.»
Tänavu aprillis helistati naisele uuesti ja hakati pealekäivalt Viljandisse tervisekeskusesse kutsuma. See oli laupäeva õhtul kella kaheksa ja üheksa vahel.
«Kas on mõeldav, et mulle tervisekeskusest sellisel ajal koju helistatakse? Küsisin, kus see tervisekeskus asub. Vastati, et Kivi tänaval. Ütlesin aitäh, ma tean seda kohta, ja panin toru ära.»
Ei läinud kaua, kui tuli uus kõne. Naine keeldus jälle. Siis helistati kolmandat korda. «Andsin toru mehele ja tema lausa käratas: «Teile öeldi selge sõnaga, et teiega ei soovita rohkem rääkida!» Alles siis helistamine lõppes.»
Naine ütles, et talle teeb kõige suuremat meelepaha inimestele valetamine. «Tervisekeskus on ikka midagi muud kui Herbalife’i kontor. Terve meie küla helistati läbi ja meelitati Viljandisse tervisekeskusesse abi saama.»
Paranemist ei ole
Teine naine samast külast võttis pakkumise vastu eelkõige sellepärast, et ta lootis sealt kehva tervisega mehele abi saada.
«Läksime kohale. Maksime mõlemad 30 eurot, lasime ennast kaaluda ja jäime loengut kuulama. Mõtlesin, et meile räägitakse, kuidas eesti toidu abil oma tervist parandada, aga üsna ruttu hakkas Herbalife’i reklaamimine. Loengupidaja seletas, kui halb ta varem välja nägi ja kui heas vormis ta praegu on — ikka tänu Herbalife’ile.»
Kui kuulaja küsis, kas peab hakkama välismaa firmat toitma, sai kõneleja pahaseks ja ütles, et räägib temaga hiljem. «Mingit rääkimist muidugi ei olnud,» lisas naine.
Ta ütles, et mees ostis pakutud tooted ära. Täpset hinda ta ei mäleta, aga see ulatus 128 euro ligi. Juba järgmisel päeval helistati ja uuriti, kuidas kasutamine edeneb.
«Mees võttis toidulisandid lõpuni, sest raha oli makstud. Ei saa aru, et ta tervis oleks paremaks läinud. Mõne kilo on ehk alla võtnud, aga mina panen selle rohkem kevadiste aiatööde arvele. Selline asi ei ole muud kui sulaselge petmine,» võttis nördinud naine oma terviseretke kokku.
Niisuguste lugudega võiks täita mitu lehekülge. Toimetusse ei ole pöördunud ükski inimene, kes on Herbalife’ist kasu saanud.
Tartu ülikooli arstiteaduskonna meditsiinilise biokeemia õppetooli vanemteadur Tiiu Kullisaar ütles, et lõpliku hinnangu andmiseks tuleb Herbalife’i pakutavat põhjalikumalt uurida, aga tal on siiski mõned kahtlused.
«Kõigepealt küsin, kas nende toodetega on tehtud kliinilisi katseid? Võib rääkida mis tahes professori heakskiidust, aga kui kliinilisi katseid ei ole, ei maksa ükski jutt midagi. Seni ei ole ma katsete kohta saanud ühtegi usaldusväärset viidet,» nentis ta.
Iga toode peab olema kasutajale ohutu. «Ainult jutt firma pikaajalisest tegutsemisest sellist garantiid ei anna,» tõdes teadlane.
Taunitavaks pidas Tiiu Kullisaar märkimisväärselt kallite toodete müügistrateegia rajamist lubadusele, et inimeste tervis paraneb kiiresti. Seda võib tema sõnul pidada otseseks valeinfo kasutamiseks.