Alkoholitootjad vaidlevad kahe sõna pärast

Hans Väre
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle asemel, et kasutada Eesti põldudel kasvavast rukkist tehtud piiritust, eelistavad kaks suuremat alkoholitööstust Liviko ja Altia viina toorainet importida.
Selle asemel, et kasutada Eesti põldudel kasvavast rukkist tehtud piiritust, eelistavad kaks suuremat alkoholitööstust Liviko ja Altia viina toorainet importida. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Viljandimaa ettevõte Liiwi Heliis võitleb koos Rakvere Piiritustehasega nimetuse Estonian vodka kasutamise vastu Viru Valge sildil, sest Liviko tarvitab viina valmistamiseks välismaist toorainet.


Peale turuliidri Liviko impordib piiritust ka riigi suuruselt teine kange alkoholi tootja, soomlastele kuuluv Altia, keda meil tuntakse eelkõige Eesti Standardi ja Saaremaa viina järgi.



Aktsiaseltsi Rakvere Piiritustehas juht Arno Kangur on võõramaise toorme Eesti viinades kasutamisele tähelepanu juhtinud juba mõnda aega. Liiwi Heliis liitus kampaaniaga Rakvere ärgitusel alles hiljuti ning osaliselt seetõttu, et firma tõi turule kodumaisest viljast tehtud Estonian Vodka.



Kui veel mullu sai Arno Kangur Livikot ja Altiat võõramaise tooraine eelistamise eest ainult hurjutada, siis käesoleva aasta algul olukord veidi muutus. Veebruaris andsid Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu välja määruse number 110/2008, mida Rakvere Piiritustehase ja Liiwi Heliisi juhid peavad aluseks, et asjasse tõsisemalt sekkuda.



Nimelt on piiritusjookide määratlemist ja kirjeldamist käsitlevas määruses kinnitatud Estonian vodka geograafiliseks tähiseks, mis näitab mõne piirkonnaga seotud kindlat maitseomadust, iseloomulikku tunnust või lihtsalt head mainet.



Määruse lisas, kus geograafiliste tähistena on kirjas ka näiteks sellised kuulsused nagu kalvados ja Šoti viski, on viina kategoorias jagatud geograafilisi tähiseid vaid seitsmele riigile. Seega on Eesti üks vähestest, kes niisuguse reklaamiga uhkustada võib.



Aktsiaseltsi Liiwi Heliis juht Toomas Sumeri leiab, et hiljemalt järgmise aasta 20. mail, mil saab otsa ettenähtud üleminekuperiood, peaks Liviko lõpetama Estonian vodka nimetuse kasutamise Viru Valge pudelil või hakkama valmistama viina kodumaisest piiritusest.



«Selle määruse valguses ei tohi sildile kirjutada Estonian vodka või Eesti viin, kui see pole valmistatud Eesti piiritusest,» nentis ta.



Teiseks viitas Sumeri määruse punktile, mis nõuab tarbija teavitamist viina tootmiseks kasutatud piirituse toorainest juhul, kui piiritus pole valmistatud viljast või kartulist.



Sumeri teada ei tee Liviko Viru Valget mitte lihtsalt piiritagusest piiritusest, vaid impordib USA-st 80-protsendilist suhkrupiiritusest valmistatud viina, mille siin omakorda 40-protsendiliseks lahjendab.



Oma väidete kinnituseks tõi Sumeri konjuktuuriinstituudi uurimuse, mille andmetel imporditakse Ühendriikidest Eestisse suurtes vaatides väga kanget, tööstuste tooraineks kasutatavat viina. Säärast vägijooki toodi ainuüksi käesoleva aasta esimesel poolaastal sisse koguses, millest saaks Sumeri arvutuste kohaselt valmistada 5 767 500 liitrit 40-protsendilist viina.



Aktsiaseltsi Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi lükkas süüdistused USA viina kasutamise kohta kategooriliselt tagasi.



«Viru Valge ei ole tehtud Ameerikast imporditud viinast, selle võite mustvalgel ära trükkida,» kuulutas ta. «Niisugused jutud näitavad veel kord meie konkurentide ja laimajate ebakompetentsust. Me kasutame kvaliteetset Euroopas tehtud teraviljapiiritust.»



Ehkki välismaise tooraine tarvitamise võttis Kalvi omaks, ei näe ta mingit põhjust Estonian vodka nimetust viinasildilt eemaldada. Tema teada määrus 110/2008 seda ei nõua.



«Meie advokaatide hinnangul on igasugused säärased spekulatsioonid väärtõlgendus,» lausus Kalvi.



Liviko juhi sõnul ei eelista ettevõte välismaist piiritust mitte odavuse pärast, vaid seetõttu, et Rakvere tehas ei suuda oma toodangule tagada piisavalt head kvaliteeti.



«Ma muidugi mõistan, miks Rakvere Piiritustehas seda teemat tõstatab, kuid minu meelest ei maksa toormaterjali küsimust üle tähtsustada,» rääkis ta. «Maailma majandus globaliseerub ja toodetes kasutatakse mujalt sisse toodud tooraineid järjest rohkem.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles