Kultuuriakadeemia reformi ei karda

, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Direktor Anzori Barkalaja (vasakul) sõnul valitseb nende majas arvamustepaljusus. Õppedirektor Harry Illak siinkohal vastu vaidlema ei hakka.
Direktor Anzori Barkalaja (vasakul) sõnul valitseb nende majas arvamustepaljusus. Õppedirektor Harry Illak siinkohal vastu vaidlema ei hakka. Foto: Elmo Riig / Sakala

Haridus- ja teadusministeerium asus Eesti kõrgharidust kriitilise pilguga üle vaatama. Kultuuriakadeemia direktori Anzori Barkalaja arvates on sellel koolil oma trump olemas.

Ministeeriumi kava kohaselt tuleks välja sõeluda õppekavad, mis ei vasta riiklikele nõuetele või kattuvad liiga suures ulatuses mõne teise kõrgkooli omaga.

«Nägime sellist olukorda ette juba siis, kui seitse aastat tagasi oma õppekavasid uuendasime,» lausus akadeemia direktor Anzori Barkalaja.

Ta ei soovinud kaasa minna spekulatsioonidega, nagu oleks Tartu ülikool ja selle allasutused eelisseisus seetõttu, et minister Jaak Aaviksoo on pidanud ülikooli rektori ametit. «Niipalju kui mina professor Aaviksood tunnen, ei tule tema tasemel mõtleva inimese puhul sentimendist johtuv käitumisviis küll kõne alla,» lausus Barkalaja.

Akadeemia juhi sõnul ei ole selliste otsuste puhul määravad mitte parteipoliitika või nostalgia, vaid arvud, faktid ja seosed, mida minister oskab reaalvaldkonna inimesena hästi arvesse võtta.

Barkalaja hinnangul sai akadeemia õppekavade põhiline ülesehitus omal ajal piisavalt hästi välja töötatud ega vaja pidevat ümbertegemist.

«Praegu käib pigem õppeprotsesside tõhustamine,» ütles akadeemia õppedirektor Harry Illak, pidades sellega silmas, et eri erialade ja osakondade inimesed teevad järjest rohkem koostööd.

Illak toonitas, et nii nagu teisedki kõrgkoolid, pöörab Tartu ülikool ja seega ka akadeemia järjest rohkem tähelepanu täiendusõppele.

Nagu öö ja päev

Kunagisest keskeriõppeasutusest rakenduslikuks kõrgkooliks kasvamise ajast pärit eelarvamusega, nagu oleks Viljandi õppeasutus mänguülikool, pole Anzori Barkalaja enam kokku puutunud, ehkki möönab, et kunagi oli selleks tõesti alust.

«Olgem ausad, kui ma omal ajal kolledžisse tulin, siis mul taseme osas illusioone ei olnud: see oli ebaühtlane väga heast äärmiselt kesiseni,» tunnistas Barkalaja ning lisas, et toonasega võrreldes on nüüdne seis nagu öö ja päev.

Kuus aastat tagasi oli akadeemia liitumas loodava Tallinna ülikooliga. «Mõistsime, et õppekavade dubleerimine ülikooli sees oleks hullem kõrgkoolidevahelisest ja kui me selles osas selget rollijaotust ei saanud, pöörasime pilgu Tartu poole,» selgitas direktor esialgsest kavast loobumist.

Tagantjärele peab Barkalaja kõnealust sammu õigeks. Esmapilgul võib humanitaarne Tallinna ülikool tunduda kultuuriakadeemiale mõtteviisilt lähedasem kui paljuski täppisteadustega tegelev Tartu alma mater.

«Kui sarnasusi otsida, oleksime vaimsuselt ehk kõige lähedasemad hoopis Eesti humanitaarinstituudile,» pakkus direktor välja ja viitas naljatamisi, et mainitud kooli ja akadeemia märgimotiivgi pärinevad ühe ja sama aardeleiu sõsarsõlgedelt.

Barkalaja tõdes, et humanitaarne suund ja loovus on tõesti need väärtused, mida nad Tallinna ülikooliga jagavad, ent just kümne aasta jooksul juurutatud Tartu ülikooli standarditele vastav akadeemilise teadustöö oskuste omandamine on see, millega Viljandi kool praegu silma paistab.

«Ma ei tea mujalt ühtki kunstide õppekava, kus oleks nii põhjalikult näiteks teadus-ja loometöö metodoloogiat või kus lõputöödes mängiks nii olulist rolli teadusuuringuline osa,» rääkis Barkalaja. Oma sõnadele leidis ta kinnitust ka läinud nädalal töökohtumisel Pariisis, kus oli võimalik võrrelda akadeemiat teiste Euroopa disaini- ja kunstialasid õpetavate ülikoolidega.

«Teadustöö aluste sisuline sidumine õppeprotsessiga on enamikul veel nõrk koht: nemad alles kompavad selles suunas, kus meie ammu algust tegime. Nii et üllataval kombel oleme sellega kunstide valdkonnas maailma tasemel lausa eessammujad,» jätkas direktor.

Tema jutu järgi nõudis selle tulemuseni jõudmine majasisest sõdimist, sest loomerahval on mõnikord raske harjuda mõttetäpsust nõudvate distsipliinidega. «Nüüd on inimesed aga aru saanud, et see oli ainuke õige tee,» nentis direktor.

Pilk piiri taha

Eesti küllaltki karmide nõuetega õppejõudude kvalifikatsiooni osas tuleb direktori arvates leppida. «Mida suurem on väline surve, seda rohkem avaneb sisemine loovus,» leidis ta.
Akadeemia enda õppejõudude osas on seis praegu hea.

Direktori sõnul tekkis neil mullu Tartu ülikooli ning riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskusega küll ühe inimese ametisse kinnitamisel väitlus tõlgenduste üle, kuid see juhtum leidis lahenduse.

Nõuetele vastavate õppejõudude leidmine ja juba ametisolevate enesetäiendamine paljudes kunstivaldkondades on Eestis aga sageli raske, sest selle ala tasemekoolitusi pole. Just siin tahab akadeemia teha tõhusat koostööd teiste ülikoolidega Tallinnas ning üha enam kiigatakse ka välislektorite poole.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles