Tiivulistel on pesitsusaeg ning peagi teeb end kuuldavaks ja nähtavaks praegu kooruv põlvkond. Sel kevadel pole varesekolooniate naabruses elavad inimesed lindude üle kuigi palju kurtnud.
Linnud ja inimesed jagavad linna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi majandusameti spetsialisti Kaidi Brauni sõnul on tänavu elanikelt mõni kaebus tulnud. «Seda on aga tunduvalt vähem kui varasematel aastatel,» kinnitas ta.
Brauni arvates võibki põhjus olla selles, et noorlinnud pole endast veel märku andnud.
Kõnealuse murega puutub Viljandis kõige enam kokku majandusameti spetsialist Inga Nõmmik, kes tegeleb keskkonnakaitse, haljastuse ja heakorra küsimustega. Tema arvates võib vähese kurtmise taga olla ka see, et inimesed on linnalindudega lihtsalt ära harjunud.
Mitu aastat tagasi soetas Viljandi tiivuliste hirmutamiseks puude otsa riputatavad peletid, mida võib mitmel pool seniajani näha.
«Mõnes kohas on need aidanud, mujal jälle mitte,» sõnas Braun. Nii on näiteks Laidoneri platsi ligidusest ning Jakobsoni ja Lossi tänava nurgal paiknevast Sõbra pargist varesed kadunud, ent maagümnaasiumi piirkonna elanikele valmistavad nad endiselt meelehärmi.
«Eks varesed koli sageli lihtsalt ühest piirkonnast teise,» rääkis Braun.
Tema kolleegi sõnul ongi nimetatud kooli ümbrus praegu kõige kriitilisem pesitsuspiirkond. «Ka Põhja puiesteelt on kaebusi tulnud,» lisas Nõmmik.
Läikivad ja tuule käes lipendavad liistakud tekitavad lindudes võõristust vaid ajutiselt ning kui varesed näevad, et need endast ohtu ei kujuta, pöörduvad nad endisse elupaika tagasi. Näiteks võib maagümnaasiumi kandis näha pesa, mis on ehitatud otse peleti kõrvale.
«Linnud on väga kohanemisvõimelised,» nentis Nõmmik.
Tema arvamust jagasid Tartu keskkonna- ja haljastusametnikud, kellega Nõmmik kõnealuses küsimuses nõu pidas. «Jõudsime järeldusele, et peletite peale pole mõtet raha kulutada,» lausus ta.
Seadus keelab pesasid hävitada ning nii on kõige tõhusam suurte kolooniate vastu võitlemise viis puuvõrade kärpimine.
«Peale kasvavad võsud muudavad võra üha tihedamaks ja nii pole linnul enam tiivasirutusruumi,» selgitas Inga Nõmmik.
Tema sõnul on võrakujundamine väga kulukas töö, sest linn peab selleks tellima väljaõppinud arboristi. «Üksnes lindude pesitsemise ennetamiseks me seda tegema ei hakka,» kinnitas Nõmmik. «Kärbime võrasid seal, kus see on hädavajalik, näiteks elektriliinide all.»
Pesitsusajal ehk 15. juulini ei tohi tiivuliste rahu häirida.