15. novembril on Viljandi kultuurimajas moetäika «Vana uus asi», millel müüakse pruugitud rõivaid, õpitakse kulunud asjadele andma värsket väljanägemist või uut otstarvet ning arutletakse tarbimisharjumuste üle.
Kultuurimaja korraldab moetäika
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Selle ettevõtmise idee on küpsenud juba väga kaua aega,» ütles Viljandi kultuurimaja projektijuht Karita Tilk, kes ei pea end küll paduroheliseks, ent harrastab siiski keskkonnasäästlikku eluviisi.
Teise ringi kaubanduse populaarsuse kasvu on seostatud majandusraskuste ja glamuuriajakirjade propagandaga, kuid moetäika pole korraldaja sõnul mingi trendiüritus või vooluga kaasa ujumine.
«Inimeste teadlikkus on aastatega järjest kasvanud ning taaskasutust enam ei häbeneta,» arvas Tilk. Tema tutvuskonna noored eelistavad kasutatud rõivaid sellepärast, et need on hea hinnaga, praegusest masstoodangust fantaasiarikkamad ning neid kandes säästetakse loodust.
Kindlat sihtgruppi pole
Moetäika pole mõeldud vaid noortele. Kaupa pakkuma ja osalema oodatakse igas vanuses inimesi, kes jagavad korraldajate maailmavaadet.
Müügiks saab ennast kirja panna 12. novembrini Viljandi kultuurimajas.
Kuigi peale platsitasu mingeid erilisi tingimusi müüjatele ei seata, pani Karita Tilk inimestele südamele, et nad ei pakuks sellist kaupa, mille pärast peaks piinlikkust tundma. Kuigi tema sõnul saab iga rõivatükki kasutada üsna kaua, on siiski piir, kust edasi sobib see vaid kaltsuvaibaks või lapitööks.
Kui kirbuturge ja täikasid on Viljandis korraldatud varemgi, siis kultuurimaja soovib anda ettevõtmisele veidi laiemat haaret. Kaupluseketi Humana esindajad viivad läbi arutelu «Pluus on minu pakend», millel kõneldakse tootmise keskkonnamõjust, taaskasutusest ning riiete elutsüklist ja sõnumist.
«Me ei taha, et asi kujuneks igavaks loenguks, vaid ärgitame inimesi neil teemadel kaasa rääkima,» toonitas Tilk.
Moetäikal osalejad saavad oma käsitööoskusi täiendada töötubades, mida juhendavad harrastajatest ja meistritest vabatahtlikud. «Näiteks internetipoe Helmehaldajas esindajad õpetavad, kuidas vanu pärleid ja uut materjali kasutades ehteid valmistada,» lausus Tilk.