Septembris 66-aastaseks saanud Arly Meyer kirjutas kohtuniku abiga septembri lõpus Viljandi kohtumajas Eesti kriminaalajalukku ühe peatüki juurde, sest juba varem Eestis kõige rohkem kriminaalkorras süüdi mõistetud kurjategija Meyer sai ühe süüdimõistmise lisaks.
Viljandist pärit mehele oli 29. septembril mõistetud ja eelmisel nädalal jõustunud järjekorras 37. kohtuotsus. Vanglas on ta nüüd 35. korda, kusjuures esimest korda tuli tal kohtu ees karistus vastu võtta 1969. aastal. Nüüdne karistus oli 10 kuud vangistust.
Septembri lõpus tuli tal kohtus olla viie varguse eest, kusjuures ükski neist ei õnnestunud. Esimene varguskatse oli 31. mail kella 21.05 ajal Tartu Kaubamaja toidumaailmas, kus ta üritas varastada 29 kilekotti koguväärtusega 5.80 eurot.
Päev hiljem oli ta õhtul kell 20.44 Tartus Veeriku Selveris, kus püüdis võtta kolm kilekotti, ühe tikutoosi ja parandusnõelte komplekti. Kogu selle kauba väärtus jäi alla kahe euro.
5. juunil kell 20.32 tegutses Meyer Centrumi Selveris, kus ta püüdis varastada peotäit lahtisi komme ja kolme hematogeeni koguväärtusega 3,66 eurot.
9. juunil kella 18.26 ajal oli ta taas Centrumi Selveris ja tahtis maksmata kaasa viia paki Philip Morrise sigarette ja ühe Davidoff Blacki suitsupaki. Vargusega oleks ta kauplusele teinud kahju 7,35 eurot.
Ja päev hiljem, täpselt samal ajal oli ta Männimäe Selveris, kus ta püüdis varastada 99-sendist tulemasinat.
Kõik vargused jäid lõpule, sest turvatöötaja pidas ta pärast kassaväravate läbimist kinni ning kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul. Politseinikel on aga põhjust uskuda, et mees sooviski vahele jääda, et uuesti vanglasse sattuda. Näiteks pärast 5. juuni vargust viidi mees kaheks päevaks arestimajja, kust ta pärast vabanemist läks järgmisel päeval uuesti vargile.
Vanglas on Meyer olnud alates 12. juunist.
Arly Meyer on elavatest eestimaistest kurjategijatest teadaolevalt kõige rohkem kriminaalkorras süüdi mõistetud tegelane. Kusjuures enne kirjeldatud vargusi vabanes ta vanglast 25. mail ehk viis päeva enne esimest vargust. Viljandi politseijaoskonna menetlusteenistuse vanem Leana Lemming on Postimehele rääkinud, et Viljandi Selverites tegutses Meyer täiesti varjamatult. Ta toppis avalikult taskutesse kirsse, komme ja muud.
Esimest korda karistas Meyerit toonane Viljandi rajooni rahvakohus 1969. aastal. Tema kriminaalne ajalugu sedavõrd kaugele, et suurem osa karistustest on registrist kustutatud, ja nii on tal kehtivaid karistusi justiitsministeeriumi andmetel vaid üheksa.
Lisaks kuritegudele on Meyer korda saatnud korda saatnud suurel hulgal väärtegusid. Kehtivaid väärtegusid on tal praeguse seisuga kuus, aga viimastel aastatel pole ta neid saanud juurde teha, sest vanglast vabanedes keskendub ta kohe kriminaalstele tegudele.
Meyer on eelkõige varas, aga teda on karistatud ka vägivallategude eest. Lemming on öelnud, et Meyer on siiski võrdlemisi ohutu tegelane. Enne uut kohtuprotsessi telliti talle ka psühhiaatriline ekspertiis mõistmaks, kas mees vajab ehk mingit erihooldust. Ekspertiis näitas, et mingit haigust ta ei põe ning ka politseiuurijatele pole ebaadekvaatset muljet jätnud, ta orienteerub ajas ja ruumis.
«Kui me küsime tema käest, miks sa jälle varastasid, siis vastab ta, et tahtis magusat või kõht oli tühi,» rääkis Lemming Postimehele. «Aga siis juhtub, et ta varastab näiteks kirjaklambreid ja tulemasinaid, ja me küsime, milleks ta neid võtab – siis ütleb Meyer, et mul läks sassi. Küllap talle jäävad silma ja meeldivad mingid vidinad. Esemete väärtus on sageli peaaegu olematu – ükskord oli kahju 16 senti, aga et see oli mitmes kord, ei olnud meil valikut.»
Et Meyeri magusaisu vaigistada, annavad Viljandi politseinikud talle mõnikord kaasa peotäie lastele jagamiseks mõeldud Lõvi Leo komme. «Seejärel ongi paar päeva rahu,» ütleb Lemming.
Sellest hoolimata on tema kohtus käimiste ja süüdimõistmiste hulk uskumatult suur. 2011. aastal mõisteti Meyer vangi kolmel korral, 2012. aastal samuti kolmel korral, 2013. aastal vaid ühe korra, 2014. aastal kahel korral ning 2015. aastal kahel korral. Meyeri isiklik ja tõenäoliselt ka Eesti absoluutne rekord pärineb 2008. aastast, kui kohtu ees tuli käia kümme korda.
Ametlik töökoht oli tal väidetavalt viimati 1980. aastal.
Kohtumääruse kohaselt väärib tähelepanu ka asjaolu, et Meyeril ei ole tahet ega kindlust ennast muuta. Lisaks püüab ta vabaduses tarvitada alkoholi ning on joobnuna pannud toime ka vägivallakuriteo.
See juhtus 2007. aasta kevadel Harjumaal, kui ta läks ühel aprilli ennelõunal kella 11 ajal apteeki, sisenes seal ühte kabinetti ja hakkas hambaravi nõudma. Ta lõi ruumis olnud naist neli korda rusikaga näkku ja hakkas ohvrit seejärel eesruumi rebima, ähvardades teda vägistada. Verevalumites naisel õnnestus end Meyeri käest lahti kiskuda ja põgeneda. Kohus määras selle eest mehele kümne kuu pikkuse vangistuse.
Tartu vangla on hinnanud hiljuti Meyeri puhul uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 65 protsenti ja vägivaldse kuriteo tõenäosuseks 58 protsenti.