Ettevõtlusõpetus peab saama baashariduse osaks

Artikkel on ajendatud üle-eestilisest ettevõtlusnädalast.

KÄTTE ON JÕUDNUD oktoober, mis toob koolidesse ettevõtlusnädala. Sellega seoses on paslik mõelda ja rääkida ettevõtlusõppest kui võimalikust baashariduse komponendist.

Mul on olnud rõõm saada osa ettevõtlusõpetusest alates selle esimestest aastatest värskelt taasiseseisvunud Eesti Vabariigis. Juhtus, et just 1991. aastal vahetasin kooli ning lisaks värskele värvile ja uuele mööblile puutusin viiendas klassis esimest korda kokku õppeainega, mille nimetus oli majandusõpetus.

Aine, mida vanemad ja vanavanemad seostasid ennekõike plaanimajanduse ja rahanduse kuiva teooriaga, oli vabariigi taassünniga saanud hoopis uue ilme. Igavate numbrite asemel hakkasime koos õpetajaga metoodiliselt unistama oma ettevõtte loomisest, mängides paberil läbi nii mõnegi ulmelise äriplaani. Nendes tundides jäi harva midagi kodus õppida, sest kogu programm sai põnevusega juba koolitunnis ära tehtud.

Junior Achievement Eesti programmi põhjal üles ehitatud ettevõtlusõppe kulminatsioon oli loomulikult õpilasfirma loomine (meie klass pidas kolm kuud kooli kohvikut), mis andis esimese kokkupuute praktilise ettevõtlusega.

Võimalik, et kõik koolikaaslased ei jaganud vaimustust ettevõtlusõppe vastu, kuid gümnaasiumi majandusklassi õppima asudes olin vähemalt mina oma tulevikuplaanides kindel.

NÜÜDSEKS OLEN olnud juba 17 aastat ettevõtja ja rohketest katsumustest hoolimata olen valitud teekonnaga väga rahul. Leian, et lapsevanemana on mul kohustus panustada sellesse, et ka minu lapsed saaksid tulevikus oma valikutega rahul olla.

Minu vanema poja klassijuhataja kutsus mind mõne aasta eest «Tagasi kooli» programmi ettevõtmiste ajal esimese klassi lastele oma tööst rääkima. Mõtlesin pikalt, mis töö see ettevõtja töö täpselt on ja kuidas seda nii noortele lihtsalt mõistetavaks teha. Lõpuks kujunes tund selliseks, et pärast kiiret sissejuhatust mängisime lastega läbi vahvlikohviku idee. Minu suureks rõõmuks ja üllatuseks said esimese klassi õpilased teemale kohe pihta ning aina kasvava entusiasmiga sündis 30 minuti jooksul tahvlile ka äriplaan.

Sain nendest noortest suurt innustust ja juba järgmisel aastal võtsin vastu Tabasalu ühisgümnaasiumi ettevõtluse õpetaja kutse hakata ühe minifirma mentoriks. Noored tüdrukud olid usinad ja neil läks väga hästi. Kreeme tootev minifirma J.B.A.A. tunnistati samal aastal Eesti parimaks minifirmaks. Aasta hiljem sain mentoriks juba kolmele õpilasfirmale, kellest edukaim oli talukaupu vahendanud õpilasfirma Sibis, mis õpilasfirmade finaalis jäi napilt esikolmikust välja.

Oli suur rõõm näha nende noorte silmis sära, mille tõi neile üks koolis õpetatav aine. Nende toredate ettevõtlike noortega suhtlen seniajani ning elan innukalt kaasa nende uutele ettevõtmistele.

PRAEGUSED KOOLINOORED on väga erinevad nendest, kes alustasid õpinguid Nõukogude Liidu ajal. Tänapäeva laste maailm on juba varases nooruses palju avatum ning nad elavad sünnist saati keskkonnas, mida tasakaalustavad ja juhivad nõudlus ja pakkumine. Veelgi tähtsam on aga see, et nad usuvad: kõik on võimalik ning piiranguteks on vaid nende enda kujutlusvõime ja kindel tahtmine. See on uskumus, mida tuleb innustada, ning see on ka platvorm, mis sobib suurepäraselt kokku ettevõtlusõppega.

Minu eksperiment esimese klassi õpilastega näitab, et alustada võib kohe ja kõige algusest. Lihtsatest ja elementaarsetest asjadest. Seda enam, et ettevõtlus on õppeaine, mida saab edukalt integreerida põhiainetega (näiteks eesti keele või matemaatikaga), andes ettevõtluse prisma kaudu teoreetilisele õppeainele praktiliselt mõistetava väljundi.

ON OLULINE märkida, et ettevõtlusõpe ei tähenda automaatselt, et õpilasest peaks tulevikus saama ettevõtja. Küll aga on selle aine kaudu võimalik arendada noorte ettevõtlikku suhtumist maailma asjadesse.

Ettevõtlusõppe abil saavad noored selgeks raha väärtuse ja õpivad sellega efektiivselt majandama. Sama programmi kaudu suuname lapsed omavahel ja avalikult suhtlema ning seda ilma nutiseadmeteta. Lisandub veel enese müümise oskus, mis on tööturul ja ka igal pool mujal elus hindamatu tähtsusega.

Tähtsaim on aga, et selles aines ei ole valesid vastuseid. See annab lapsele vabaduse tulla välja oma ideedega, mida koos sõprade ja motivatsiooni toel õpilasfirma vormis ellu viima asuda.

VÕIN SUURE kindlusega väita, et minu ettevõtjakarjäär algas just nendest põnevatest koolitundidest. Samuti on mu tutvusringkonnas mitu edukat ettevõtjat, kes meenutavad hea sõnaga kogu ettevõtlusõppe kava ning õpilasfirma edu ja ka ebaõnnestumiste õppetunde.

Ettevõtlusnädal kestab kampaania korras vaid seitse päeva, kuid sel ajal võiksid nii lapsevanemad kui koolijuhid mõelda võimalustele, kuidas lähitulevikus leida laste tunniplaanidest matemaatika, ajaloo, geograafia, füüsika ja keeleõppe kõrval püsivalt ettevõtlusõppe.