Kui pulmadeks kogutud raha viib Ameerikasse karjääriredelile ronima

Merlin Kuld
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välismaalastele on professionaalsete tantsijate paradiisis Ameerikas paljud uksed paraku suletud, sest turistiviisaga seal tööd teha ei või ja tööviisat on väga keeruline saada. On tarvis üksjagu ootamist ja askeldamist, et oma unistust täitma minna.
Välismaalastele on professionaalsete tantsijate paradiisis Ameerikas paljud uksed paraku suletud, sest turistiviisaga seal tööd teha ei või ja tööviisat on väga keeruline saada. On tarvis üksjagu ootamist ja askeldamist, et oma unistust täitma minna. Foto: Tuulike Kivestu

Mõnikord juhtub, et oled kogemata õigel ajal õiges kohas ning sulle avaneb just see õige uks. Nii läks noore viljandlanna Laura Ermiga, kes otsib praegu oma teed Ameerika tantsumaailmas.

Kaks aastat tagasi astus Erm aga hoopis Inglismaa Bournemouthi kunstiülikooli tantsuerialale, millele oli väga suur konkurss. Juba sel ajal ihkas ta edasiõppimisvõimalusi kaaludes Ameerikat, kuid teadis, et sealsetes koolides õppimine on väga kallis ja neisse sisse pääseda keeruline. Ta oli uurinud, et õppeaasta Ameerika ülikoolis tantsu erialal maksab 30 000 – 40 000 eurot ning avalduse tegemiseks tuleb esitada vanemate pangakonto väljavõte ja selgitada, kellele peres kui palju raha kulub.

Aasta Inglismaa ülikoolis seljataga, mõistis Laura Erm siiski, et ei ole õiges kohas. «Võib-olla ma ei saanud päris täpselt aru, mida ülikoolis tantsuerialal tehakse,» mõtiskleb ta. «Sealne õpe põhines paljuski teoorial ja ajalool ning tehti nüüdisaegset ja aeglast tantsu. Mina tahan lihtsalt tantsida. Luua ja särada pigem tänava- ja show-tantsijana.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles