Valimisi iseloomustavad haldusreform ja noored valijad

Priit Vinkel Foto: Erakogu

JUBA ÕIGE PEA valivad Eesti 79 omavalitsuse elanikud endale järgmiseks neljaks aastaks volikogu. Mis on neil valimistel teisiti kui varem? 

Seekordsed valimised on erilised kahel põhjusel. Esiteks saavad esimest korda oma kodukoha tulevikuvalikutes kaasa rääkida 16- ja 17-aastased noored, keda on Eestis kokku veidi üle 24 000.

Riigi valimisteenistus on oma teavitusteraviku suunanud just noorte poole. Teadlased väidavad, et esimene valimaminek on sageli otsustav: kui noor seda teeb, osaleb ta ka kõikidel järgmistel valimistel, kui mitte, siis suure tõenäosusega ei pruugi ta leida teed valimiskasti või arvuti taha hääletama tulevikuski. Seega on meie eesmärk anda noortele võimalikult palju infot, kus nad hääletada saavad ja mis võimalused neil seda teha on. Kaalutletud otsuse langetamine jääb loomulikult nende endi kanda. 

Teine oluline märgusõna on kahtlemata haldusreform, mis on muutmas Eesti haldusjaotust. Kui neli aastat tagasi valiti volikogu 215 linnas ja vallas, siis tänavu tehakse seda 79 omavalitsuses. Samas valimisjaoskondade arv märkimisväärselt muutunud ei ole, nii et paljudes paikades saab valija oma paberhääle anda juba tuttavas koolimajas, kaubanduskeskuses või seltsimajas. Volikogu liikmete arv on nelja aasta tagusega võrreldes ligi tuhande võrra väiksem. 

Omavalitsuste vähenemine on kaasa toonud ka kandidaatide ja valimisliitude vähenemise. Kui nelja aasta eest osales kohalikel valimistel ligi 15 000 kandidaati ja 292 valimisliitu, siis seekord on need arvud ligi 11 800 ja 163. Vaid erakondade arv on kasvanud: möödunud korral võttis osa kuus erakonda, tänavu osaleb seitse. Kokku on Eestis registreeritud 11 erakonda.   

VALIMISREEGLITES küll suuri muudatusi pole, aga toon siiski mõned punktid välja.

Enamikus omavalitsustes on üks ringkond: kõik elanikud saavad valida igat ülesseatud kandidaati. Eestis on aga ka üheksa valda ja linna, kus on mitu ringkonda, ning seal on valijal oluline teada, et tema saab valida vaid oma ringkonna kandidaatide poolt. Valimisringkond sõltub omakorda valija elukoha aadressist rahvastikuregistris. 

Eelhääletamine ja elektrooniline hääletamine algavad 5. oktoobril. E-hääletamine hakkab pihta neljapäeval, 5. oktoobril kell 9 ja kestab ööpäev läbi kuni kolmapäeva, 11. oktoobri kell 18-ni.  Hääletada saab aadressil www.valimised.ee.

Tuletan meelde: valija peab veenduma, et tema arvuti on korras ja tarkvara uuendatud. ID-kaardi ja koodide andmine teiste inimeste kätte ei ole lubatud. Elektroonilist häält on võimalik eelhääletamise ajal muuta, sel juhul jääb kehtima hilisem hääl. Kui valija soovib eelhääletamise ajal hääletada ikkagi pabersedeliga, siis elektrooniline hääl kustutatakse. Valimispäeval oma e-häält enam muuta ei saa. 

NELJA PÄEVA jooksul, 5.–8. oktoobrini, saab olenemata elukohast hääletada maakonnakeskustes. 9.–11. oktoobrini on avatud kõik 557 jaoskonda, samuti on igas vallas või linnas avatud vähemalt üks jaoskond, kus saab hääletada ka väljaspool elukohta. Valimispäeval, 15. oktoobril on kõik jaoskonnad avatud kella 9–20, siis saab hääletada vaid oma elukohajärgses jaoskonnas. 

Kohaliku elu edendamisel on oluline iga hääl. Need, kes valimistel ei osale, delegeerivad sellega õiguse määrata valla või linna asjade üle otsustamine järgmiseks neljaks aastaks neile, kes oma kodanikukohust täidavad. Valimistel on igal häälel jõud!

KANDIDAADID

Viljandimaal valitakse nelja omavalitsuse volikogu

Pärast haldusreformi jäävad maakonda Põhja-Sakala, Mulgi ja Viljandi vald ning Viljandi linn. 

Kokku kandideerib sinna 630 inimest.

Kandidaadid jagunevad 24 erakonna ja valimisliidu nimekirja vahel.

Ainus üksikkandidaat on end üles seadnud Viljandi vallas.

Allikas: valimised.ee