Küsimus ja vastus. Viljandi vald

Foto: Elmo Riig, Marko Saarm, Mihkel Maripuu, erakogu

Kas ja millistel tingimustel peaks Viljandi vald Viljandisse kerkivasse veekeskusesse raha panema?

HELLAR MUTLE

Hellar Mutle Foto: Elmo Riig

Vabad Vallakodanikud

Minu seisukoht on, et Viljandi vald peaks veekeskusesse panustama kokkulepitud mahus ning veekeskus peaks kerkima vastavalt arhitektuurikonkursi kavandile algul planeeritud kohta Kaalu tänavale. Protsessiga tuleks alustada kohe pärast seda, kui maavahetuse leping on sõlmitud.

Teist varianti, mis seostub SEB hoone lammutamisega, saab kaaluda vaid siis, kui linn võtab lisakulud kogu ulatuses (umbes 400 000 eurot) enda kanda ja vald ei pea sellesse projekti raha juurde panema.

Viimane võimalus, mida ma ei poolda, oleks alustada nullist. See tähendaks, et asukoha üle hakatakse vaidlema üldisemalt, näiteks kas kesklinna või järve äärde, või siis loobuvad mõlemad pooled sellest ettevõtmisest.

ALAR KARU

Alar Karu Foto: Marko Saarm

Isamaa ja Res Publica Liit

IRL-i Viljandi valla nimekirja programmis on meie kandideerijate ühine seisukoht, et Viljandi valla ja linna rahvas vajab nüüdisaegset ujulat ning see peaks asuma Viljandis.

Praeguseks on ujula projekteerimisel välja kujunenud avalikkuse jaoks segane olukord. Meile on oluline, et ujula koha planeerimine oleks avalik ja kõigile asjaosalistele selge.

Ilus oleks, kui ujula rajataks Viljandi järve äärde. Praktiline oleks, kui see ehitataks Jakobsoni kooli juurde. Kõigile mugav oleks, kui see rajataks kesklinna – sinna, kuhu algul plaaniti ujulat arhitektuurikonkursiga. Kui Viljandi linn soovib algul kokkulepitud asukohta muuta, mis suurendab ujula maksumust, tuleks läbirääkimisi alustada algusest.

Usun, et uus Viljandi vallavolikogu soovib ujula rajamisse panustamise lõplikult otsustada siis, kui ehitamise aeg, asukoht ja maksumus on asjaosalistel selgeks vaieldud.

SULEV KANNIMÄE

Sulev Kannimäe Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Reformierakond

Viljandis on veekeskust lubatud ja oodatud kaua. Nüüd on linn ja vald pannud seljad kokku, et see valmiks.

On avaldatud ka kõhklust, kas seda keskust ikka on vaja. Et niikuinii hakatakse veemõnusid nautimas käima mujal. Ent kui võtta aluseks konkursi võidutöö, siis ma ei näe küll mingit põhjust mujale minna.

Veekeskus ei loo lisaväärtust mitte üksnes linnale, vaid kogu maakonnale. Valla elanike huvides peab ka vald keskusesse kindlasti panustama. Kui linn annab maa, siis ülejäänus peaksid panused olema võrdsed.

Praegu kokkulepitud panus uue Viljandi valla elaniku kohta on 35 euro ringis. Leian, et kui see oleks ka 50 eurot, ei oleks see meie inimeste tervise ja heaolu nimel palju.

ERICH PALM

Erich Palm Foto: Elmo Riig

Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Viljandi valla sotsiaaldemokraatide vastus küsimusele on järgmine.

Valla inimesed väärivad veekeskust nagu Abja veekeskus, Pärnu Tervise sauna- ja veekeskus või Rakvere Aqva vee- ja saunakeskus. Kui linn ja vald on veekeskuse rajamisel võrdsed partnerid, saavad nad otsustada kõike ainult koos.

Tuleb otsustada, mida ehitama hakatakse. Kas eesmärgiks on ehitada kohalike inimeste vajaduste rahuldamiseks vee- ja saunakeskus või ujula või kas tegu on siiski ka turistide meelitamiseks mõeldud atraktsiooniga.

Sobivaima asukoha väljaselgitamiseks tuleb teha uuring, kas parim koht selleks on Viljandi järve ääres või näiteks kesklinnas. Kerkiv veekeskus peab ennast ise ära majandama.

Praegu ei tea valla inimesed, mida ja kuhu tegelikult ehitama tahetakse hakata. Viljandi omaaegseid juhtimisvigu ei pea vallakodanikud lisasissemakse või hääleõiguse vähenemise kujul kinni maksma. Praegused valla esindajad aktsiaseltsis Viljandi Veekeskus peavad vastutama valla raha raiskamise eest.

Veekeskusse raisatud raha oleks vald pidanud panema valla arengusse.

JUHAN JUHKAMSOO

Juhan Juhkamsoo Foto: Elmo Riig

Keskerakond

Asutatud on aktsiaselts Viljandi Veekeskus, millest nii linnale kui vallale kuulub 50 protsenti. Eesmärgiks on ehitada Viljandisse tänapäeva nõuetele vastav spaa. Lähtume linna ja valla heast tahtest teha üks korralik rajatis Viljandi Tarbijate Ühistu (VTÜ) hoovi, nagu algul plaanitud.

Mõistlik on, et veekeskus projekteeritakse koos parkimismajaga. See saab juhtuda siis, kui Viljandi linn on teinud ära maavahetused VTÜ-ga. Veekeskuse omandis oleva SEB panga hoone peaks Viljandi vald ära ostma, sest vallamaja töötab kitsastes oludes.

Linn ja vald on mõlemad paigutanud ehitatavasse keskusesse 500 000 eurot. Aktsiaseltsil on mõistlik emiteerida puuduoleva raha katteks hääleõiguseta eelisaktsiaid, mille väärtus oleks 10 eurot. Üks kohalik linna- või vallaelanik saab omandada kuni 100 aktsiat. 

Oluline on, kui kalliks hindab linn veekeskuse alla jäävat maad.

See, kui mõlemad osapooled ehitavad eraldi, on äärmiselt kilplaslik ning mulgi jonn näitab sellega oma halvemat külge.

ÜLO TUVI

Ülo Tuvi Foto: Erakogu

EKRE

Viljandi Veekeskus tuleks rajada rahva tervise parandamiseks, ilma atraktsioonideta. Ärihuvisid võivad ärimehed arvestada spaade rajamisel, mitte siin, kus on tegemist maksumaksjate raha eest rajatava ujulaga. Valla ja linna raha tuleb kasutada läbimõeldult.

Linna juhtimises on selles küsimuses seniajani olnud palju ebakompetentsust. Vaba krundivalik pole olnud rahvale läbipaistev ja pole ära põhjendatud, miks soovitakse ujulat rajada just kesklinna, võõrale maale, lisaks veel osta pangamaja. Ebasobiv on ka mõte rajada kesklinna uus Viljandi haigla, tekitades sellega liiklusummikuid ja parkimisprobleeme. See teenib ainult ärihuve parkimisprobleemide lahendamiseks linnas, kus elanikkond aastatega aina väheneb.

Samal ajal on Männimäel Jakobsoni kooli vastas vaba krunt koos parkla rajamise võimalusega. Koolis käib 800 õpilast ja on elamurajoon kõrval asuva katlamajaga.

Uued volikogud peavad tekkinud olukorra üle vaatama. Vaja on sisukat avalikku arutelu, miks mitte ka rahvaküsitlust.

Viljandi vallas kandideerib ka üksikkandidaat Erik Valtmäe, kuid tema vastust ei olnud lehe valmimise ajaks tulnud.