800. AASTAPÄEV Eesti suurimat kangelast austati väeloitsu ja lõkketulega

Maavalla Koja eestvõttel tähistati neljapäeval Lõhavere linnamäe jalamil 800 aasta möödumist Madisepäeva lahingust, milles eestlaste vägede eesotsas seisis Lõhavere vanem Lembitu.

Põrisesid suured trummid, mängis torupill ning Olustvere põhikooli lapsed süütasid eestlaste suure kangelase auks lõkke. Trummi taguva pärimusmuusiku Kairi Leivo juhatusel lauldi üheskoos väeloitsu ja söödi suurest pajast putru, mis oli valmistatud muistsel kombel.

Kohale olid tulnud ajaloolased ja ajaloohuvilised kõikjalt Eestist ning hulk kohalikku rahvast, kokku mitusada inimest. Kõnedega astusid üles taara- ja maausulisi ühendava Maavalla Koja vanem Madis Iganõmm, Kaitseliidu vanematekoja liige Aivar Riisalu, Suure-Jaani vallavolikogu esimees Arnold Pastak, ajaloolane Ain Mäesalu ning ajaloohuviline Ülo Stöör.

«Lembitu ajastu on lahutamatu osa meist enestest. Ta oli tark ja võimas pealik. Meie oleme tark ja kange rahvas,» sõnas  Maavalla Koja vanem Madis Iganõmm. 

Kaitseliidu vanematekoja liige Aivar Riisalu ütlemist mööda oli see, et  Sakala vanem Lembitu suutis koguda peaaegu kogu Eesti mandriosa malevad, kokku 6000 meest, tõeline suursaavutus.

«Lembitut võiks põhimõtteliselt nimetada ka Eesti Kaitseliidu asutajaks,» sõnas ta.

Riisalu nentis, et praegu on Eesti kaitseväe suurus 6000 meest, lisaks veel Kaitseliit. Ta nentis, et ehkki eestlased toona lahingu kaotasid, oli nende vastuhakk märgiliselt väga tähtis ja andis toetuspinna, et 700 aastat hiljem sünniks Eesti riik ja võidetaks Vabadussõda.

«Olgu meie suurim sümbol mõõgaga käsi, mis on läbi sajandite püsinud. See hoiab meid värske ja vaprana. Nii kaua, kui eestlastes püsib võitlustahe, kestab ka meie riik,» nentis Riisalu.

Suure-Jaani vallavolikogu esimehe Arnold Pastaku sõnutsi on piirkonna inimestel suur au elada nii tähtsas kohas. Samas soovitas Pastak au sees hoida Lembitu aegadest pärinevat vanade eestlaste loodusku. «Kõik muu võib saja aasta pärast olla kadunud, aga loodus jääb, loodusarmastust ja looduskombeid tasub eestlastel põlvest põlve edasi kanda,» sõnas ta.

Ajaloohuviline arhitekt Ülo Stöör meenutas, kuidas tema algatusel püstitati linnuse juurde 1969. aasta septembris Lõhavere mälestusmärk «Sakalamaa kaitsjatele 1217–1223». Monument maksis tema meenutamist mööda 14 000 rubla ning selle rajamisele aitas kaasa seitse ümbruskonna majandit. Monument raiuti Stööri meenutusel suurest Taevere rändrahnust. Ühest poolest sai keskele kristall, mida teisest poolest saadud teravikud ümbritsema pandi. Skulptor oli Renaldo Veeber.

Kõnekoosolekut alustas ajaloolane Ain Mäesalu Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudist ettekandega «Mida me teame Lembitust?». Ain Mäesalu korraldas ka ekskursiooni linnamäel.

Kell 17 meenutati Lembitut kohaliku kogukonna algatusel Vanamõisa Tammemäe hiies. Rahvapärimuses on Tammemäge peetud Lembitu kalmuks.