Reedel abiellub Suurbritannia prints William keskklassist pärit Catherine Elizabeth (Kate) Middletoniga, esimese lihtrahva soost neiuga, kes on viimase 350 aasta jooksul saanud Inglismaa kuningannaks.
Kommentaar: Tema kuninglik kõrgus võtab naise
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel nädalal avaldas ameeriklaste «Time» 2011. aasta kõige mõjukamate inimeste loetelu. Sajast kuulsusest koosnevat edetabelit juhib Egiptuse revolutsiooni eesotsas president Mubaraki vastu võidelnud Google’i tippmänedžer Wael Ghonim. Sellesse kuulub hulk poliitikuid, majandusmehi, sportlasi ja meelelahutajaid ning mõistagi ei saanud toimetajad välja jätta peatse suure pulmapeo peaosalisi: autoriteetide tabelisse on mahutatud ka William ja Kate.
Seda, mis 29. aprillil Londonis aset leiab, peetakse Euroopas ühelt poolt aasta tippsündmuseks. Seda meedia vahendusel jälgida arvatakse olevat kohustuslik ja sellel osaleda lausa auasi. Paljud pulmakutsest ilma jäänud kuulsused on rängalt pettunud ja käinud seda ajakirjandusele kurtmas.
Teiselt poolt on seda nimetatud tiluliluks ja mõttetult haibitud ürituseks, mis paljusid ei huvitagi. Inimesed abielluvad ju kogu aeg, kuid meedia valib välja üksnes tulutoovad pulmad.
Pulmadest hoopis tähtsam on küsimus, mis saab Suurbritanniast edasi. Eelmisel nädalal tähistas kuninganna Elizabeth II järjekordset sünnipäeva ning 85 aastat on juba piisavalt palju, et hakata mõtlema tulevikule. Ametlikult ja seadustega on muidugi kõik kindlaks määratud: kui kuninganna sureb, saab uueks kuningaks praegune kroonprints Charles. Paraku pole paljud inglased sellise lahendusega rahul ning oma osa on nende vastuseisus ka Walesi printsi abikaasal Camillal.
Nii ongi juba üsna kaua räägitud variandist, et riigipeaks võiks saada hoopis prints William, kes tundub enamikule inglastele isast sümpaatsem. Ehkki praegu pole 62-aastane Charles teinud ühtki vihjet — saati siis avaldust —, et võiks troonist vabatahtlikult loobuda, saab ta seda võimalust kasutada suvalisel hetkel.
Eelmisel nädalal püstitas prints Charles Suurbritannia absoluutse trooniootamisrekordi: 20. aprillil möödus tal kroonprintsiks nimetamisest 59 aastat, kaks kuud ja 14 päeva. Senise rekordi omanik oli kuningas Edward VII, kes oli kroonprints 59 aastat, kaks kuud ja 13 päeva, enne kui pääses pärast oma ema, kuninganna Victoria surma 1901. aastal võimule.
Üldise arvamuse järgi ei pruugi Charles veel nii pea kuningaks saada, sest praegune kuninganna on küll eakas, kuid hea tervisega. Mõistagi huvitab inimesi, kuidas saaks riigi valitsemisega hakkama prints Charles, aga see ei tähenda seda, nagu oodataks Inglismaal kuninganna surma. Teisalt aga, mida aeg edasi, seda pisemaks muutuvad Charlesi šansid troonile tõusta. On ju teada, et Elizabeth II ema elas 101-aastaseks ja praegune kuninganna võib samuti elada veel palju aastaid. Pole välistatud seegi, et poeg sureb koguni enne ema ega pääsegi võimule.
Ühes asjas võib olla üsna, ehkki mitte sada protsenti kindel: kui ei juhtu mingit õnnetust või katastroofi, saab prints Williamist igal juhul Suurbritannia kuningas. Millal, on muidugi iseasi. Arvestades, et troonipärija Charles on juba üle 60 aasta vana, ja oletades, et ta elab 90-aastaseks, peaks William riigitüüri juurde asuma 20—25 aasta pärast ehk umbes 50-aastasena. Kui Charles sureb kiiremini või loobub valitsemisest, tõuseb William troonile veelgi varem.