Arvud näitavad põllumajandussektori kasvu

Pilt on illustratiivne. Foto: PEETER KÜMMEL/SAKALA

Piimalehmade ja sigade arvu vähenemine on peatunud ning piima ning sea- ja veiseliha kokkuostuhind on kõrgem kui eelmise aasta samal perioodil, selgub maaeluministeeriumis koostatud põllumajandussektori esimese poolaasta ülevaatest.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on olukord piimaturul hakanud paranema ning piima, sea- ja veiseliha kokkuostuhinnad tõusma ning Eesti piimalehmade produktiivsus oli esimesel poolaastal kõrgem kui kunagi varem. «Piima kokkuostuhinna kasv annab lootust, et madalseis on läbi,» lausus minister.

Piima kokkuostuhind oli esimesel poolaastal 318 eurot tonni kohta, mis on 44 protsenti kõrgem kui eelmisel aastal samal perioodil. Veiseliha kokkuostuhind oli 6 ning sealiha kokkuostuhind 15 protsenti kõrgem. Lamba- ja kitseliha kokkuostuhind oli viis portenti madalam.

Piima toodeti esimesel poolaastal 395 000 tonni, mis on vaid üks protsent vähem kui eelmisel aastal samal perioodil. Kuue kuuga toodeti lehma kohta 4575 kilogrammi piima.

Kui piimalehmade arv oli viimastel aastatel langustrendis, siis selle aasta esimesel poolaastal on see tasakaalustunud. Samuti on peatunud sigade arvu vähenemine ning selle aasta teise kvartali lõpus oli sigu 2,4 protsenti enam kui aasta tagasi.

Selle aasta 30. juuni seisuga oli statistikaameti andmetel Eestis 257 200 veist, 287 300 siga, 104 900 lammast ja kitse ning 2 094 800 lindu.

Statistikaameti esialgsete andmete põhjal oli 2017. aasta teravilja kasvupinna suurus 330 700 hetkarit, mis on kuus protsenti väiksem kui eelmisel aastal.

2017. aastal makstakse viit pindalapõhist ja ühte loomapõhist otsetoetust. Lisaks makstakse sellest aastast üleminekutoetusi: kahte pindala ja viit loomade järgi. Otsetoetuste eelarve selleks aastaks on kokku 123,7 miljonit eurot, mis on 9,1 miljonit eurot enam kui 2016. aastal. Üleminekutoetuste eelarve on 19,28 miljonit eurot.