Matuse korraldamine on miski, millega puututakse kokku vähe ja enamasti ootamatult. Sel raskel ajal on keeruline selge peaga kõikidele nüanssidele mõelda ja seepärast on suur abi tavandibüroodest.
Tavandibüroo juht: matusepaketi valimine on nagu McDonald’sis Big Maci eine ostmine
/nginx/o/2023/08/16/15526209t1h667f.jpg)
12. september 2017, 00:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu ütles tavandibüroo Memoris tegevjuht Tarko Tuisk, on Eestis kaks põhilist matmisviisi: kirstumatus ja tuhastamine. Viimati mainitu üks uudne lisavõimalus on aga puumatus.
«Tihtilugu on urnimatus selline, et kõigepealt on kabelis ärasaatmine, siis tuhastamine ning seejärel maetakse tuhk surnuaeda. Nii on kaks kurba sündmust,» rääkis Tuisk. «Teine võimalus on valida puumatus, mille puhul väljastatakse tellijale biolagunev urn ja puuistik. Sisuliselt toimub puu istutamine, aga urnis on eraldi kambrites kõrvuti biomass ja lahkunu tuhk. Nii et päris alguses ei ole tuhk ja muld veel koos.»
Tuisk leiab, et see on rohkem elu väärtustav lahendus, sest puu istutamine on justkui uue elu andmine. «Nii ei ole midagi lõplikku.»
Memorise juht usub, et puumatus muutub populaarseks. Seni on selle valinud aga eelkõige nooremapoolsed inimesed. «Vanema põlvkonna inimesed eelistavad üldjuhul kirstumatust. Paljudele on ka tuhastamine veel võõras.»
Kodukohta, talumaale või metsaserva
Puumatuse istikuks saab valida kõiki puid, mis Eestis kasvavad ja mis ei ole haigustele väga vastuvõtlikud. «Jalakad, elupuu vormid, pukspuud, männid, kuused ... Neid me soovitame, sest oleme oma dendroloogidega läbi rääkinud, millised puud on sobivad. Küsime kliendilt alati ka seda, kuhu ta soovib puu istutada,» kõneles Tuisk.
Niisuguseid puid istutatakse tema sõnul kodukohta, talumaale või metsaserva, klassikaline paik on aga surnuaiaplats. «Kalmistu ei tee takistusi, kui on kuni kolme meetri kõrguseks kasvav puu. Kui keegi tahab kaske, mändi või kuuske istutada, on vaja kalmistu haldajaga eraldi läbi rääkida ja nõu pidada.»
Viljandi linna kalmistute kasutamise eeskirja kohaselt võib kalmistul kasutada madalhaljastust, mille kasvukõrgus ei ülete ühte meetrit. Istutada ei ole lubatud puid ja poolkõrge- ning kõrgekasvulisi põõsaid.
Memorise büroos saab matuse osta paketina. «Paketid on välja töötatud nii, et hind oleks läbipaistev. Et inimesel ei oleks pärast üllatust, kui arve tuleb,» nentis Tarko Tuisk.
Valikus on pakett, milles on kõik viimseni sees, aga ka soodsamaid variante. «Me oleme paketid teinud sedasi, et ka kõige soodsam sisaldaks kvaliteetseid teenuseid. Kui inimesel on rahalised võimalused väiksemad, ei tähenda see, et ärasaatmine ei oleks väärikas,» rääkis Tuisk.
Memorise tegevjuhi ütlemist mööda nõndanimetatud sotsiaalkirste ei kasuta ja tarnib puusärke vaid ühest kohast, et tagada standardne kvaliteet. «Ka urnid on meil puidust. Papist kirste ja urne meil pole.»
Paketis on võimalik paar elementi mõne teise vastu vahetada. «Mõni, kes võtab eliitpaketi, aga ei soovi näiteks videopresentatsiooni, võib selle vahetada millegi muu vastu,» märkis Tuisk.
Pakette saab osta ka digitaalselt veebikeskkonnast. Niisuguseid talitusi, mille puhul klient büroosse sisse ei astu, on Tuisu sõnul ligi kümme protsenti. «See on hea võimalus näiteks noortele, kes peavad matuseid korraldama, aga kel ei ole aega büroosse kohale tulla, või siis neile, kes on välismaal ja paluvad meil matused ära korraldada, nii et kui nemad tulevad, on kõik olemas.»
Pakettide kohta on ettevõte saanud tegevjuhi sõnul palju positiivset tagasisidet ning paketipõhiselt ostetakse matuseteenust 70-80 protsendil juhtudest.
«Inimesed ütlevad, et neile sobib see või see pakett, ja võtavad soovi korral ühe või kaks asja lisaks. Paketiteenust on kõige lihtsam võrrelda McDonald’sist söögi tellimisega: võtad Big Maci eine ning lisaks majoneesi ja ketšupi. Lihtne loogika,» kõneles Tuisk.
Traditsiooniline või elu tähistav matus
Memorise tavandibüroost saab tellida ka elu tähistava matuse. See on Tarko Tuisu selgitust mööda elujaatav matus, kus püütakse vältida morbiidset lähenemist. «Me ei räägi igavikust ega lahkumisest, ei rõhuta surma, vaid püüame keskenduda positiivsele. Rääkida sellest, kui tore inimene lahkunu oli ja mida ta tegi.»
Nii näiteks asendatakse matusel viiul ja orel võib-olla hoopis kitarriga, sest selle hääl ei rõhuta kurbust.
Elu tähistava matuse puhul küsitakse Tuisu sõnul tihti, kas nii ikka tohib või on ilus teha. «See on aga ilmalik matus ja miks mitte teha midagi, mis oli lahkunule omane. Proovime korraldada talituse nii, et see oleks võimalikult lahkunu nägu.»
Elu tähistava matuse mõte on Tuisu selgitust mööda see, et inimesed ei tuleks kokku nutma lahkunu kaotuse üle, vaid kokku rõõmustama tema elu üle. «See ei tähenda muidugi, et me traditsioonid ära unustame. Peame ka traditsioonidest väga lugu.»
Kirikliku matuse puhul ei saa muidugi midagi sellist teha, sest kirikul on oma roll ja raamid.
Tuisk märkis, et matuse korraldamine on inimestele võõras ja see ajab neid tihtipeale segadusse. «Inimene puutub elu jooksul kokku ehk paari matuse korraldamisega. See tähendab, et 99 protsendile klientidele on see esmakordne kogemus ja nad ei tea, mida teha.»
Just seetõttu pakub Memorise büroo ka veebipõhist teenust, et matuse korraldamise ja hinnakirjaga saaks põhjalikult tutvuda ning välistatud on arvega manipuleerimine. «Situatsioon on ju selline, et keegi ei vaidle sel hetkel hinna üle, see tundub ebaeetiline.»
Tegevjuht nentis, et tänu veebipõhisele lahendusele on inimestel, kes büroosse nõustamisele tulevad, ka küsimusi vähem, sest nad on matuse korraldamisega juba koduleheküljel tutvunud.
Suures keskuses on rohkem urnimatuseid
/nginx/o/2017/09/11/7091231t1hd12f.jpg)
Rahula tavandibüroo juht Priit Toobal (pildil) on täheldanud, et mida suurem on keskus, seda enam on seal urnimatuseid, mida rohkem keskusest väljapoole minna, seda enam on kirstumatuseid. «Suure-Jaanis on rohkem puusärgimatuseid, Viljandis jällegi urnimatuseid. Ma arvan, et küsimus on traditsioonides ja harjumustes. Eesti klassikaline matus on puusärgimatus ja mida kaugemal ollakse keskusest, seda aeglasemalt minnakse uuendustega kaasa,» rääkis ta.
Toobal nentis, et puusärgimatuseid on küll vähemaks jäänud, aga et neid vähe oleks, ei saa öelda. «Kui kogu maakonda arvestada, siis on urnimatuseid ja puusärgimatuseid peaaegu pooleks.»
Asjade käik pärast inimese lahkumist näeb Toobali kirjeldust mööda üldiselt välja selline: «Inimene või kiirabi helistab büroosse ja lahkunu viiakse külmkambrisse. Lähedane tuleb büroosse matust vormistama. Siin on teatud protseduurid, mis läbi tehakse, ning kogu tseremoonia käiakse büroo töötajaga algusest lõpuni detailideni läbi.»
Arutletakse selle üle, millist matust klient soovib, kui palju küünlaid on vaja, kas soovitakse hauaplaati tellida büroost või on see juba olemas, kas vajatakse kaevamisteenust, mitu kohta on peielauas, kes on jutustaja, millist muusikat on vaja ... «Sisuliselt käiakse läbi kõik, mille peale inimene sel hetkel ise mõelda ei oska. Ta on mures ja meie asi on teda aidata.»
Selline nõustamisprotseduur kestab tunni-poolteist. Matuse hinna määravadki Toobali sõnul kõik need detailid, mistõttu on keskmist hinda keeruline öelda. «Sõltub sellest, kas on puusärgimatus või tuhastamine, kas võtta peielaud või mitte, kust on lahkunu toodud, milline on transpordikulu ...»
Kui soovida lahkunut väärikalt teele saata ja peielauda korraldada, peab Toobali sõnul arvestama ligikaudu tuhande euroga. «Hind sõltub aga muidugi juba puusärgi valikust.»
Puusärgid on Toobali sõnul kas puust ja üle peitsitud, kangaga kaetud või väärispuidust. Kangaga puusärgi hind algab sajast eurost ning kallim väärispuidust puusärk maksab tuhande euro ringis. Rahula tavandibüroost on viimasel ajal kõige rohkem ostetud linase riidega puusärke.
Rahula tavandibüroo matust paketina ei müü. «Tahame klientidele võimalikult palju toeks olla. Nad ei oska sel raskel ajal mõelda detailide peale ja küsivad hästi palju. Alates kas või sellest, kuidas Sakalasse matusekuulutus panna. Inimene ei tea, kuidas see protseduur käib,» põhjendas Toobal.
Loo 12. septembril 00.00 avaldatud versioonis oli kuuendas lõigus Memoris tavandibüroo tegevjuht Tarko Tuisk eksinud väitega, et kalmistule võib istutada kuni kolme meetrise puu. Viljandi linna kalmistute kasutamise eeskirja kohaselt võib kalmistul kasutada madalhaljastust, mille kasvukõrgus ei ülete ühte meetrit. Istutada ei ole lubatud puid ja poolkõrge- ning kõrgekasvulisi põõsaid. Parandatud 12. septembril kell 10.52.