Labor kuulutas Mustla tee asfalteerimise ebaõnnestunuks

Ehkki töömehed on Viljandi ja Mustla vaheliselt maanteelt juba ammu lahkunud, pole tee-ehitus ikkagi lõppenud. Esimene asfaldile tehtud laborikatse näitas, et maha on saanud ebakvaliteetne kate. Tee-ehitaja on nõudnud kordusanalüüsi. Foto: Marko Saarm / Sakala

Maanteeamet ei ole nõus ehitajalt vastu võtma äsja renoveeritud neljakilomeetrist teelõiku Viljandi ja Mustla vahel, sest laboris tehtud analüüs näitab, et teele pandud asfalt ei vasta nõuetele.

Seda, kas teele on pandud praaksegu, ei ole võimalik veel öelda, sest ehitaja, osaühing Nurme Teedeehitus on taotlenud kordusproovide analüüsi teises laboris.

Tulemused võivad erineda

Ettevõtte tegevjuht Tarvi Miilits sõnas, et praegust olukorda ta kommenteerida ei saa, küll aga on tema kinnitusel Eestis varemgi juhtunud, et laborid annavad ühele ja samale teekattesegule täiesti erineva hinnangu.

«Ma ei tea, miks see nii on, aga maanteeameti infopäevadel on sellistest juhtumitest korduvalt juttu olnud. Ometi peaksid laborite proovid olema identsed,» lisas ta.

Maanteeameti Lääne regiooni ehitusvaldkonna juht Margus Eisenschmidt teatas, et amet nõuetele mittevastavaid töid vastu ei võta. Ta ei osanud aga vastata küsimustele, kui tihti juhtub, et labori analüüside põhjal tuleb töö tagasi lükata, ning miks laborite tulemused erineda võivad.

Nurme Teedeehitus alustas Viljandist Mustla poole viiva maantee esimese seitsme kilomeetri remonti eelmise suve lõpul. Esimesel aastal tehti korda lõik Viiratsi ringristmiku ja Laidu ristmiku vahel ning sealse töö kohta maanteeametil pretensioone ei ole.

Tänavu kevadel tehti valmis Laidu ristmiku ja Holstre-Nõmme vaheline lõik ning sellele neljale kilomeetrile pandud asfalt on praeguste andmete kohaselt ebakvaliteetne.

Suur roobaste tekkimise oht

Ettevõttele saadetud ametlikus kirjas on maanteeamet asunud seisukohale, et asfaldisegu on ebaõnnestunud. Parameeter, mille väärtus oli kõnealusel juhul tunduvalt üle lubatava normi, näitab kui suur on oht, et rasked veoautod võivad hakata teele roopaid tekitama. Seega on roobaste tekkimise oht Mustla maantee lõigul suur.

Nurme Teedeehitus andis seepeale sisse taotluse teha kordusproovide katsetused mõnes teises laboris.

Et tee on endiselt vastu võtmata ja sellel pole kattemärgistust, jääb seal kehtima kiiruspiirang, mis ei luba sõita üle 70 kilomeetri tunnis.

Selle üle, mis juhtub siis, kui asfaldisegu osutub ka teises laborikontrollis ebakvaliteetseks, ei olnud nõus spekuleerima ehitaja ega maanteeameti esindaja. «Kuni katse tulemused pole teada, ei saa ennustada, mis saab ühel või teisel juhul,» ütles Eisenschmidt. Ta ei välistanud võimalust, et kordusproovi analüüsimine võib teekatte kvaliteetseks tunnistada.

Kolm teelõiku saab Nurme Teedeehitus lähiajal maanteeametile aga tõenäoliselt üle anda. Viljandi ja Mustla vahelise maantee avalõik ehk esimesed kolm kilomeetrit, Loodi ja Helme vahel tolmuvabaks muudetud 3,3 kilomeetri pikkune lõik ning kergliiklustee Viljandi ja Mustla vahelise maantee ääres on maantee­ameti hinnangul sellises seisus, et kui omaniku järelevalve esindaja need lõplikult heaks kiidab, saab töö lõppenuks kuulutada.

Viljandi ja Mustla vahelise maanteelõigu uuendamine läks lepingu järgi maantee­ametile maksma 3,8 miljonit eurot. Kui palju sellest summast on ettevõttele välja makstud, pole Sakalale teada.