Algas hirvejahihooaeg

Hirved soolakul Foto: Heimtali jahiseltsi rajakaamera

Eilsest algas hirve-, šaakali ja mägrajahihooaeg. Šaakalijahti saab tänavu hakata pidama mullusest kaks kuud varem.

1. septembrit peetakse hirvejahihooaja alguseks. Vastavalt jahieeskirjale võib punahirvele pidada varitsus- või hiilimis- või peibutusjahti 1. septembrist kuni 31. jaanuarini. 1. oktoobrist lisandub ka ajujaht ning jaht jahikoeraga.

Eelmisel jahiaastal kütiti Eestis kokku 1664 punahirve, nendest 1346 saartel ning 318 mandriosas. 2017. aasta kevadeks kogunenud seireandmed annavad taaskord tunnistust punahirve arvukuse jätkuvast suurenemisest, vaatamata eelnenud 2016. aasta jahihooajal järjekordselt uue rekordtaseme saavutanud küttimisele.

Jahipiirkondade kasutajate poolne küttimissoov selleks jahihooajaks on kokku 1380 hirve, millest saartel 1032 ja mandriosas 348 isendit. Keskkonnaagentuuri spetsialistid on arvamusel, et punahirve arvukus on viimase aasta jooksul suurenenud saartel, mistõttu soovitatakse järgneva jahihooaja küttimislimiidiks seada kogu Eesti peale 2130 punahirve, sellest 1730 saartele ja 400 mandriossa.

Šaakalijaht algas mullusest varem

Šaakalite jahihooaeg algas tänavu mullusest kaks kuud varem ning kestab veebruari lõpuni.

Jahiaja pikendamise tingis vajadus ohjata šaakalite arvukuse kiiret kasvu ja sellega kaasnevate kahjustuste hulka. Keskkonnaagentuuri hiljuti avaldatud ulukiseire aruande ja küttimissoovituste kohaselt on šaakalite arv jõudsalt kasvamas (u 11 pesakonnani) ning levikuala laienemas.

Šaakal elab meil praegu enamasti rannikualadel, kus karjatatakse lambaid pool-looduslike koosluste rannaniitude hooldamiseks. Alates 2015. aastast on šaakalid mitmel pool sellistel aladel lambaid murdnud.

Arvestades ulukiseirespetsialistide ja Eesti Jahimeeste Seltsi ettepanekuid, viis keskkonnaministeerium jahieeskirjas sisse muudatuse, millega pikendatakse šaakalite küttimise aega kahe kuu võrra. Keskkonnaagentuuri aastaraamatu «Mets 2016» andmetel kütiti Eestis 2015. aasta jahihooajal kuus ning 2016. aastal 32 isendit.

Mägra küttimine on suurenenud

Jahimeeste hinnangul on mägra arvukus enamikus maakondades jätkuvalt kasvamas. Kui Saaremaal on mäger juba aastaid olnud sisuliselt nuhtlusliigiks ja teda on seal ka intensiivselt kütitud, siis Mandri-Eestis on olnud mägra küttimine mõõdukalt tagasihoidlik.

Eelmisel jahiaastal kütiti Eestis kokku 190 mäkra, kellest enamik tabati Saaremaal (92 isendit). Möödunud jahihooajal on mandril mägra küttimine suurenenud, samal ajal on see Saaremaal tasapisi kahanenud.

Mägrale võib pidada jahti 1. septembrist jahiaasta lõpuni, sealhulgas varitsus- või hiilimisjahti või jahti kastlõksuga. Lisaks võib alates 1. oktoobrist pidada uru- või ajujahti ning jahti jahikoeraga.

Allikas: Eesti Jahimeeste Selts