Põhikoolilõpetajate jagunemine kutse- ja üldkeskhariduse vahel pole viimasel kümnel aastal muutunud, selgub haridus- ja teadusministeeriumi tänavusest aastaanalüüsist.
Põhikooli järel kutsekooli minejate arv pole kasvanud
23. august 2017, 13:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesmärk on, et aastaks 2020 jaguneks õpilased nii, et kutseõppesse läheks 35 protsenti ja gümnaasiumi 65 protsenti noortest. Viimasel viiel aastal on kutsehariduse valinud 26–28 protsenti ja üldkeskhariduse 72–74 protsenti põhikoolilõpetajatest. Riigigümnaasiumide loomine ning ka põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine ei ole kallutanud maakondades põhikoolilõpetajate haridusvalikuid kutseõppe kasuks.
Haridus- ja teadusministeeriumi läinud aastal avaldatud analüüs põhikoolijärgsetest valikutest näitas, et kutsekeskhariduses õppijate osa suurendamine üldkeskhariduses õppijate arvel ei ole majanduskasvu eesmärke silmas pidades ja haridussüsteemiväliseid tingimusi arvestades parim lahendus.
Lõpetajate käekäigu analüüsid näitavad, et riskirühma kuuluvad eelkõige need noored, kes enne tööle minekut ei ole jõudnud vähemalt keskhariduse tasemeni. Kutsekeskharidus annab töökoha valikul üldkeskhariduse ees väikese sissetulekueelise, kuid edasine töökogemus võrdsustab sissetulekud.
Kuna Eestis on üldkeskharidus ajalooliselt olnud populaarne ning tööturg on liberaalne, ei ole eesmärk pehmete meetodite, nagu nõustamise ja kutsehariduse maine parandamisega ministeeriumi hinnangul tõenäoliselt saavutatav.