Õiged valikud taasiseseisvumisel

Helir-Valdor Seeder
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
VILJANDI, EESTI, 15JAN16
Pildil Helir Valdor Seeder.

ELMO RIIG/SAKALA
VILJANDI, EESTI, 15JAN16 Pildil Helir Valdor Seeder. ELMO RIIG/SAKALA Foto: Elmo Riig / Sakala

20. AUGUSTIL 1991 taastasime oma riikliku iseseisvuse. Augustipäevadele eelnenud ja järgnenud tegevustega tõestasime endale ja kogu maailmale, et tahame ja suudame saada (!) iseseisvaks ning kuuluda taas vabade riikide hulka. Taasiseseisvumine oli emotsionaalne kõrghetk ja rahva ühtekuuluvustunne oli suur. Ühised eesmärgid sidusid eestlased ühtseks tervikuks.

Aga poliitikud olid nendel päevadel põhimõttelise valiku ees. See ei olnud lihtsalt poliitikute kähmlus otsustavatel tundidel, vaid ülioluline ja pöördumatute tagajärgedega otsus. Rahvarinde juht Edgar Savisaar koos võitluskaaslastega toetas Eesti NSV aluselt uue iseseisva riigi loomist (tegelik Rahvarinde poliitika oli ju hoopis isemajandav Eesti liidulepingu raames), mis oleks tähendanud suurel määral okupatsiooni tagajärgede põlistamist uue kodanikkonna ja omandisuhete kaudu. See oleks tähendanud ka uut riiki ilma õigusliku järjepidevuse vundamendita ja sellest tulenevate mõjudega rahvusvahelisele suhtlemisele, välispoliitika kujundamisele ja kuulumisele rahvusvahelistesse organisatsioonidesse.

Kodanike Komiteede aktivistid ning Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) eesotsas Tunne Kelami ja Lagle Parekiga pooldasid Eesti iseseisvuse taastamist õigusliku järjepidevuse alusel. See tähendas ka kodanikkonna, omandisuhete ja välispoliitika järjepidevust. Tegime õige valiku ja taastasime Eesti riigi õigusliku järjepidevuse alusel.

NÜÜD PEAME endale ja kogu maailmale tõestama, et tahame ja suudame olla (!) iseseisev riik ja rahvas. See pole sugugi lihtne.

Oma riigi elu igapäevane korraldamine on sageli rutiinne tegevus, kus ülevad tunded ja loomingulisus jäävad tagaplaanile. Demokraatiale omaselt on inimestel erinevad arvamused ja soovid ning ühisosa leidmine eeldab tarka ja tasakaalukat poliitikat. Avatud maailm ja globaliseerumine nõuavad meilt täpset tajumist, kust läheb piir vaba ja avatud koostöö ning multikultiliku lahustumise vahel. Väikesele rahvale on selle piiri tunnetamine eriti tähtis.

ÕIGED VALIKUD poliitikas on tänapäeval sama olulised kui 26 aastat tagasi. ERSP ja Isamaa olid õigete valikute ja vajalike reformide eestvedajad iseseisvuse taastamise aastatel. Taasiseseisvumispäeva aga ei oleks, kui poleks olnud 24. veebruari 1918. Tahan sellega rõhutada poliitika järjepidevuse olulisust. IRL ja meie eelkäijad on olnud järjepidevuse idee kandjad Eesti poliitikas. See pole lihtsalt rahvusromantiline minevikuihalus, vaid pikas perspektiivis väga pragmaatiline tulevikupoliitika.

Rahvuslikust ärkamisest iseseisvusmanifestini ja Tartu rahust taasiseseisvumiseni ning sealt edasi NATO-sse ja Euroopa Liitu on kulgenud meie tee. Hoiame seda ja läheme üheskoos edasi.

Õiged valikud ja järjepidevus viivad sihile!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles