Päeva küsimus. Heiki Raudla, kus olite ja mida tundsite 20. augustil 1991?

Heiki Raudla oli 1991. aasta ärevatel augustipäevadel Viljandi linnapea. Foto: Elmo Riig

1991. aasta ärevate sündmuste aegu oli Heiki Raudla Viljandi linnapea. 20. augustil olid temalgi käed ja jalad tegemist täis. Hirmu tunda polnud mahti. 

"Saabusin 19. augustil Saksamaalt sõpruslinna Ahrensburgi linnapea Manfred Samuschi matustelt. Igaks juhuks viisime linnavalitsuse dokumendid Einar Laukse juurde Saarepeedi valda varjule," kõneles Raudla. 

"Ma ei mäleta enam, kas oli see tol päeval või juba 20-ndal, aga Toomas Mattsoniga koos käisime Viljandis asunud GRU (главное разведывательное управление, luure peavalitsus – toimetus) eriväeosas kohtumisel. Öösel sõitsime Helir-Valdor Seedriga linnas ringi, et olukorda jälgida."

Öösel ja üleüldse oli Viljandis kõik üsna rahulik, ehkki olukord oli pinevast pinevam. "Ma ei mäleta, et oleks ise hirmu tundnud või seda kuidagi tuntavalt tajunud. Sõjaväeosas kõheldi ja vaieldi omavahel, osa tahtis minna appi Boriss Jeltsinile, teised toetasid võimuhaarajaid-putšiste. Olukord oli pinev, kuigi pean tunnistama, et 20. augustil hakkas nende peataolek juba naljakas tunduma," rääkis Viljandi toonane meer. 

Dessantnikud käisid ka maavalitsuse saalis inimestega kohtumas. "Sõjaväelased suhtusid linnavõimudesse rahulikult. Tagantjärele on selge, et nad võinuks olla märksa agressiivsemad. Saal igatahes oli linnarahvast umbselt täis," meenutas Raudla. "Küsisin seal sõjaväeosa esindajalt, mis siis saab, kui võimuhaarajad on miskid isehakanud tegelinskid ja annavad teile rünnakukäsu. Vastus oli ebalev, aga kõlas umbes nii, et käsku tuleks sellisel juhul täita."

Seda, kas ta Ülo Nugise kuulsat haamrilööki televiisorist nägi või mitte, Raudla ei mäleta. "Aga igatahes oli otsus mulle vaid mõned hetked hiljem teada," kinnitas ta. 

Raudlale meenus ka segastele aegadele kohane jantlik lugu, mis noil päevil aset leidis.

"Tuli linnavalitsusse üks Vene ajakirjanik ja teatas, et tema tahaks koos demokraatlikult meelestatud Viljandi dessantväelastega Jeltsinile appi minna, aga selleks oleks vaja miljon rubla, et lennuk, Tu-134 hankida. Idee oli huvitav, aga et meil sellist raha polnud, jäi mõte katki."

Nii jäi ajalooraamatutesse kirjutamata peatükk sellest, kuidas pööre augustiputšis toimus Viljandis baseeruvate eriväelaste Moskvasse saabumisega.

20. augustil 1991 kell 23.02, vaid mõni tund pärast ärevaid hetki Tallinna teletorni juures, kus seda hõivata üritavad Pihkva dessantväelased relva käes hoides Eesti inimestega silm silma vastu seisid, võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest.

70 kohal olnud rahvasaadikust 69 hääletasid iseseisvuse väljakuulutamise poolt. Ülemnõukogu otsuse kinnitas haamrilöögiga Ülo Nugis. Nõukogude okupatsioon oli lõppenud ning Eesti Vabariik taas maailmakaardil.