FILMIARVUSTUS. Tantsime koos emoji-poppi

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Kaader filmist

Kui astusin kinosaali, tabas mind üllatus: nii palju naerusuiseid ja põnevil lapsi polnud mu silmad ammu korraga tabanud. Toibusin aga esimesest hoobist ja leidsin endale istekoha – animafilmide armastajana tunnen end põngerjate hulgas tegelikult üsna harjumuspäraselt.

«Emoji film» on õpetlik ja südamlik lugu, mis käsitleb nutitelefonide maailma lapselikust küljest. Tegevus toimub peamiselt ühe keskkoolis õppiva noormehe nutitelefonis ja peategelasteks on emoji’d, kes tegutsevad sõnumirakendustes peidus olevas linnas Textopolis.

Iga linnas pesitsev emoji väljendab kõiki päeva jooksul kogetavaid emotsioone oma näoilmega. Kõige koomilisema karakteri tiitli suutis luua peategelase Gene’i ema, kes oli ikka ja alati ükskõikse meh-näoga, ükskõik kas ta oli lapse pärast mures, rõõmustas või vihastas.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles