Õngitsuskirjad küsivad tuhandeid eurosid

Madis Luik
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitmesuguste õngitsuskirjade saatmine on üks levinuim petuskeem, mille abil kurjategijad üritavad hõlptulu teenida.
Mitmesuguste õngitsuskirjade saatmine on üks levinuim petuskeem, mille abil kurjategijad üritavad hõlptulu teenida. Foto: AIVAR AOTÄHT/SAKALA

Riigi infosüsteemide amet annab teada, et viimaste nädalate jooksul on sagenenud ettevõtete juhtide nimelt saadetud e-kirjade hulk, millega kelmid üritavad raha välja petta.

Petukiri saadetakse asutuse juhi nimelt raamatupidajale palvega kiiresti tasuda unarusse jäänud arve. Kui kirja saaja sellele vastab, järgnevad ka maksejuhised.

Kirjade sisu on tihti lühike ja selles on konkreetne küsimus: «Kas on võimalik teha kiiresti makse» või «Kas saate teha rahvusvahelise pangaülekande täna?» Summad, mida palutakse tasuda jäävad paari kuni paarikümne tuhande euro piiridesse, tavaliselt pole kaasas korrektset makseselgitust ega maksekorraldust.

Riigi infosüsteemi ameti intsidentide käsitlemise osakonna (CERT-EE) juht Klaid Mägi tõdeb, et kui varem võis vigase keele tõttu üsna kiiresti aru saada, et see on õngitsuskiri, siis nüüd pingutavad kelmid palju rohkem, et oma eesmärk saavutada ning kirjad tunduvad esmapilgul küllaltki usaldusväärsed. «Meile teadaolevalt ei ole ükski ettevõte kahju kannatanud, kuid pikemaid kirjavahetusi arve saatjaga on siiski esinenud,» ütles Klaid Mägi.

Mitmesuguste õngitsuskirjade saatmine on üks levinuim petuskeem, mille abil kurjategijad üritavad hõlptulu teenida. Kirjade kvaliteeti ja usaldusväärsust üritatakse pidevalt tõsta, kasutades sageli selleks tuntud ettevõtte või riigiasutuse nime. Selliseid petukirju, millega üritatakse kas raha või isikuandmeid välja petta, levitatakse vähemalt mitu korda kuus.

«Kõige lihtsam viis kirja õigsust kontrollida on kirja saatjale helistada ja üle küsida, kas ta ka tegelikult sellise palve edastas. Kindlasti ei tohiks kahtlase sisuga meili manuseid avada ning kõige mõistlikum on kiri pärast oma ettevõtte IT-spetsialistile saatmist kustutada,» soovitas Mägi.

Kahtlase sisuga e-kirjadest anna teada meiliaadressile cert@cert.ee. Kui  pangaülekanne on siiski juba tehtud, tuleb makse tagasikutsumiseks võimalikult kiiresti oma panga poole pöörduda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles