Ankruga saunas saab võtta looduslikku dušši

​Täna õhtul avab väga rahvusvaheline seltskond Soomaal paari nädala jooksul valmistatud omalaadse disainiga ujuvsauna.

Enamik saunaehitajatest on nimekates ülikoolides tarkusi omandavad arhitektuuri- ja disainitudengid ning pärit maadest, mille elanikele tundub saunaskäimine võrdlemisi eksootiline või on sootuks tundmatu. 

Korraldajate kinnitusel on saunarituaal läbi põimunud veega, mis kord aastas ujutab üle Soomaa teed, heinamaad ja õued ning loob ebatavalise uue maailma.

Möödunud aastal ehitati Karuskosel Eesti kunstiakadeemia (EKA) laiahaardelises suveakadeemias saunast, ujuvast lõkkeasemest ja varjualusest koosnev kunstsaarestik, kuid selle saunaosa osutus nii eksperimentaalseks, et murdus vettelaskmise käigus pooleks ja uppus. Ülejäänud kaks osa on Raudna jõel kenasti tänaseni.

Meeldejääv kogemus

EKA sisearhitektuuri osakonna juhataja Hannes Praks kinnitas, et mullusest kogemusest oli kõvasti õppida ning alla anda ei olnud mitte plaaniski. Tänavu lasti kaldal valmis ehitatud ujuvsaun vette ülimalt ettevaatlikult, umbes kümne sentimeetri haaval.

«Eelmise aasta kogemusest oleme õppinud. Vahepeal tegime veel ühe ujuva objekti, ujuva ristimismaja Tartusse, nii et nüüdseks on tekkinud juba teatav professionaalsus,» rääkis Praks. «Selle vettelaskmisega läks tänavu isegi natuke igavalt, eelmisel aastal oli möllu ja apokalüptilist meeleolu ikka tunduvalt rohkem. Praegu on pigem selline kaine insenerimõtlemine.»

Teisipäeval vette lastud saunas on nii keris kui leiliruum ning seda ümbritseb galerii. Saunas on bassein, kuhu langeb katuselt vihmahoo korral looduslik dušš. Suvekooli juhendajad on arhitektuuribüroo b210 arhitektid, Sami Rintala, Justin Tucker ja Hannes Praks ise. Tudengid on pärit Ameerika Ühendriikidest, Inglismaalt, Austriast, Šveitsist, Saksamaalt, Tšiilist, Soomest, Lätist, Taanist, Islandilt ja Eestist.

«Nad kõik on nüüdseks meie saunakultuuriga kenasti tuttavaks saanud,» ütles Praks. «Eri maailma nurkadest on kokku tulnud ühesuguste huvidega inimesed. Eks me tegele ka psühholoogilise innovatsiooniga ning kohati oleme jõudnud radikaalsete meetoditeni.»

Nimelt alustati suvekooli viiekilomeetrise matkaga soosaarel asuvasse suitsusauna, kus tehtigi esimene tutvus kohaliku saunakultuuriga. Sellele järgnes neljatunnine matk üle Kuresoo raba.

«Paljud olid vööni mudas ning ühtlasi oli kohaliku keskkonna ja maailmaga kohe tutvus tehtud,» rääkis Praks. «Meil on nüüd iga päev saunaõhtu. Kui alguses ei saanud päris paljud aru, mis asi on viht ja miks peab saunas paljalt olema, siis nüüd oleme jõudnud mõnusa naturalistliku eluni. Mitte et see eesmärk omaette oleks, aga eks see oli tudengite endi valik.»

Üks ehitajatest Fernanda Cabezas on pärit Tšiilist ning Eestis esimest korda. Esiotsa tundus Eesti talle kodumaast väga erinev, kuid päev-päevalt on ta õppinud seda hindama.

«Ma ei ole teie linnades käinud, kuid Soomaa lihtne ja loomulik eluviis on küll väga nauditav,» kinnitas Cabezas. «Inimestevahelised suhted on ka tähelepanuväärsed, kuigi ma saan aru, et eks see Soomaa elu ole ka teile endile üsna eksootiline.»

Mis puutub saunakultuuri, siis päikeselises Tšiilis on see sootuks tundmatu. Cabezasele oli see täiesti uudne, kuid vaimustav kogemus. 

«Tundub väga luksuslik. Oleme käinud saunas iga päev ja ma pean nüüd välja mõtlema, kuidas pärast Tšiilis endale saun leida,» rääkis piiga naerdes.

Kargelt ja tuuliselt Islandilt Soomaale tulnud Sigrún Perla Gísladóttir õpib parasjagu Taanis ning on saunaga hästi tuttav. Kodumaal meeldib talle sulistada kuumaveeallikates, kuid Eestis on miski, mis võtab ta ka teisel siinoleku nädalal õhkama.

«Puud! Teil on puud ja neid on nii palju ja nii suured!» avaldas ta vaimustust. Gísladóttir on muide talisupleja ning käib ookeanis aasta läbi. «Siin Eestis olen kümne päevaga väga palju õppinud. Väga ilus on. Ma ei ole kunagi nii palju ja nii kõrgeid puid näinud. Mulle meeldib väga metsas kõndida. Ja muidugi jões ujuda.»

Sakslasele Lukas Scheideggerile avaldas Soomaal eriti muljet inimese ja looduse suhe. 

«Saun on see, mis inimesi ühendab, sellest sain ma siin aru,» rääkis ta. «Saun on koht, kus õpid inimesi kõige paremini tundma.»

EKA vilistlane Liina Soosaar on ise küll Viljandist pärit, kuid Soomaad sellisel kombel polnud temagi varem avastanud. «Me oleme siin nii palju erinevaid keskkondi kogenud ja pean ütlema, et see kõik on ka eestlastele eksootiline,» tunnistas Soosaar. «See on suurepärane kogemus kõigile osalejatele. Ja varsti saab leili ka!»

Põhjus, miks valiti suvekooli teemaks taas saun, tuleb Praksi kinnitusel sellest, et saun on mitmetasandiline ja huvitav, haarates enda alla arhitektuuri, sisearhitektuuri, ehitusfüüsika ning mitmesugused klimaatilised ja kultuurilised aspektid. Ühtlasi on see suurepärane võimalus tutvustada väga rahvusvahelisele seltskonnale põhjamaise kultuuri tähtsat osa, mis on läbi ajaloo saatnud eestlast sünnist surmani.

Ujuv luksus

Vast valminud saun suudab kanda ka paarikümnest inimesest koosnevat seltskonda, nagu Sakala oma silmaga veendus. Seda muidugi eeldusel, et ei koguneta ehitise ühte serva. Kui dramaatilise foto tarbeks ronisid tudengid poseerima sauna katusele, kippus asi võtma planeeritust tunduvalt dramaatilisemad mõõtmed. Kogu konstruktsioon hakkas ähvardavalt kreeni vajuma ning korraks käis peast läbi mõte, kas tõesti uputame hea foto saamiseks sauna. Õnneks saavutati tasakaal taas ning ühtlasi selgitati osaluseksperimendiga välja see, et sauna katusele ei tasu ronida.

«Ruumiliselt ja arhitektuuriliselt on see väga õnnestunud objekt, aga pole ka ime, sest selle ehitasid maailma parimate arhitektuurikoolide tudengid,» avaldas Praks rahulolu. «Arhitektuur on tasemel, ruumiprogramm on läbi mõeldud ning kõik sai valmis üsna napi eelarvega. Ma ei taha siin mingit missivõistlust korraldada ja öelda, et meie ujuvsaun on teistest kuidagi parem või ilusam, aga ta on meil lahendatud päris huvitavalt. Põhimõtteliselt saab basseini kohal istuda. Ujud seal ja vaatad samas kellegi jalgu!»

Praks arvas filosoofiliselt, et eks saun vaju suurema rahva korral veidi sügavamale, kuid hullu pole midagi, küll kerkib taas tagasi.

«Eks see ole muidugi paista– hakkame seda varsti kivide ja muuga balansseerima,» märkis Praks. «Tal on endal ka raskust omajagu, sai teist tungraudadega upitatud.»

«Me pingutame kõvasti, et sellest saaks üks kvaliteetne asi, sest see jääb hiljem kõigile soovijatele avalikuks kasutamiseks,» lisas Praks. «Minu meelest on väga eksklusiivne. See on ikka elamus, kui saad arhitektuuriliselt kvaliteetses ehitises Soomaa rahvuspargis kümmelda. Puhas luksus.»

Täna kell 17 avatav ja Soo­maal matkajate kasutusse minev kümblusasutus jääb ankrusse lõkkeplatsi lähedal, kus Tõramaa jõgi suubub Raudna jõkke.

Suvekooli korraldab EKA sisearhitektuuri osakond koostöös riigimetsa majandamise keskusega.