Politseinikud tabasid rongisodija teolt (6)

Ketlin Beljaev
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selline nägi välja möödunud aasta detsembris Viljandi raudteejaamas huligaani käe alt läbi käinud rong. Pildid hiljem tehtud joonistustest on Elron jätnud avalikustamata, et sodijad jääksid ilma soovitud tähelepanust.
Selline nägi välja möödunud aasta detsembris Viljandi raudteejaamas huligaani käe alt läbi käinud rong. Pildid hiljem tehtud joonistustest on Elron jätnud avalikustamata, et sodijad jääksid ilma soovitud tähelepanust. Foto: Politsei

Viljandi raudteejaamas peatuvaid ronge on huligaanid viimase kaheksa kuu jooksul kasutanud lõuendina vähemalt kolmel korral. Kui talvel ja kevadel jõudsid sodijad töö segamatult lõpetada, siis juulis sai 24-aastane mees pärast esimesi aerosoolipritsmeid prii sõidu arestikambrisse.

Enne seda kontrollisid politseinikud üle mehe sõiduauto, kust leidsid tõendeid süüteo toimepanemise üksikasjade ja selle kaasosaliste kohta. Politsei pressiesindaja Kerly Peitel märkis, et kuna tõendeid koguneb aina enam ja uurimine läheb nende toel aktiivsemaks, selgitatakse välja isikuid, kes võivad Eesti eri paigus rongide sodimisega seotud olla. Viljandis teolt tabatud mehe väärteomenetlus veel kestab.

Politsei on koos Elroniga kasutusele võtnud aina enam abinõusid, mis aitaks rongide rikkumist ennetada ja sodijaid tabada, sest iga juhtum toob kaasa tuhandetesse eurodesse küündiva kahju. Tänavu aprillis Viljandi raudteejaamas täissoditud rongi puhul ulatus see 12 000 euroni. 

Elroni turundus- ja kommunikatsioonijuht Liina Hallis ütles, et 29. juuli öösel aerosoolvärvidega rongi rikkunud mees väga palju joonistada ei jõudnud. Kuidas tema tegevusele jälile jõuti, Hallik aga täpsustada ei saanud. Tal ei olnud võimalik avalikustada ka seda, kus veel ronge on soditud ja milliseid turvameetmeid sodijate tabamiseks kasutatakse, sest see võib nende tulva suurendada. 

Millise pilguga vaatavad aga teised grafitikunstnikud rongidele joonistamist? Tallinna kunstnik Fophkin, kodanikunimega Kevin Poll ütles, et paljud ongi puhtalt tänavajoonistajaid, aga viimasel ajal on tekkinud ka üha enam legaalset joonistamist. Tema eelistab viimast, sest seina ääres nokitsedes on palju aega, et töö saaks suurem ja esteetilisem. Visuaalselt rongijoonistused talle isiklikult midagi ei paku. 

Samas mõistab ta ka neid, kes oma kunsti rongidele kannavad, sest seda on juba kaua tehtud. Esimesed rongidele joonistajad tegutsesid  New Yorgi metroos – sedamoodi liikus kunstiteos ise mööda linna ringi. «Peab ikka julgust olema ja niinimetatud tänavakrediiti jagatakse selle eest ka kindlasti,» lisas ta.

Samas teeb Elron kõik, et joonistajad loodetud tähelepanust ilma jääksid. Lisaks sellele, et nad ei saada soditud ronge liinile enne, kui need on puhastatud, ei avalikusta nad enam ka joonistustest tehtud pilte.

Grafitimeister Sänk, kodanikunimega Danil Taro ütles, et teatud inimesed on meediumiks valinud rongid, sest see on põnev. Et tänu rongidele saigi grafiti tuntuks, on see tänavakunstnike seas seni ka aktsepteeritud. «Eks ta vandalismiakt ole, aga kunstniku käest küsida, kas see on õige – raske vastata. Kui on ilus pilt, mul vahet pole, kus ta on. Kui on kole, siis on kole,» ütles Sänk. 

Kommentaarid (6)
Copy
Tagasi üles