Külaliikumise Kodukant korraldataval maapäeval innustas president Kersti Kaljulaid kogukondi looma koostöös omavalitsustega just sellist Eestit, mida inimesed soovivad.
President Kaljulaid: Eesti küla jõudis ära oodata aja, mil maainimene on saanud vabaks (7)
6. august 2017, 10:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti küla elab, selles pole kahtlust,» sõnas riigipea laupäeva õhtul Viljandimaal Vana-Võidus peetud kõnes. «Küla jõudis ära oodata aja, mil järjest rohkem inimesi on tänu tehnoloogia arengule vabad elama mitte ilmtingimata seal, kus asub nende töökoht, vaid seal, kus on nende jaoks kõige parem, ilusam ja huvitavam.»
President märkis, et olulisim roll kohaliku elu kujundamises on ettevõtlikel kogukondadel ja nendega koostööd tegevatel omavalitsustel. «Eestis on suur voli ja vabadus teha oma kogukondadega koos kõike seda, mis inimestele tähtis,» lausus Kaljulaid. «On kurb, kui mõnes kohas veel öeldakse, et üht või teist ei tehta sellepärast, et seda ülesannet pole neile pandud.”
Paljudes ühinenud valdades on presidendi sõnul juba näha, kuidas kogukonnad on muutunud tugevamaks ning võtavad üha enam vastutust kohaliku elu eest, seda nii kohalike teenuste pakkumises kui ka muude ühistegevuste korraldamises. Nii sünnib üle Eesti sadu lahendusi kohalikele probleemidele, mis kombineerivad vabatahtlikke ning valla või linna rahastatavaid tegevusi.
«Jätkugu meil vaid oidu valida sügisel valla- ja linnajuhtideks neid, kes näevad oma rollina sellise koostöö tugevdamist ning tasakaalu leidmist erinevate tahtmiste vahel,» ütles Kaljulaid.
Maapäev on külaliikumise Kodukant iga kahe aasta tagant korraldatav ettevõtmine, mis toob kokku külaliikumise tuumiku kogu Eestist. Ka külade parlamendiks nimetatava maapäeva lõpuks võetakse vastu Eesti maakogukondade manifest.
Presidendi kõne maapäeval avas Kodukandi programmi «EV 100 igas külas», mis koondab külakogukondade ettevõtmisi järgmise kahe aasta jooksul vabariigi 100. aastapäeva tähistamiseks. Selle aja jooksul rajatakse üle Eesti kümneid külaplatse, mänguväljakuid ja viljapuuaedu, koostatakse külakroonikaid ja muud, mis on mõeldud kingituseks kogukondadele ja nende külalistele.