Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Eurokraavid ja lapitud asfalt Mustla teel tekitavad küsimusi

6
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Mustla teed kasutavad inimesed on uue maantee üle rõõmsad, kuid ei mõista, miks peavad seda ääristama hirmuäratavad ja õnnetuse korral lisaohtu tekitavad eurokraavid. Põhjus on lihtne: paremaks lahenduseks pole riigil raha. Värskesse asfaldisse pikitud paigad tuli aga tekitada, et kõrvaldada ilmnenud defekte. | FOTO: Marek Tiits

Rahvasuus Mustla teena tuntud Viljandi–Rõngu maantee on aasta jooksul saanud esimese kapitaalremonditud lõigu, kuid kummastust tekitavad selle järskude kallastega kraavid ja värske katte lapiti ülesvõtmine.

Esmaspäeval juhtus Viiratsi ristmikul liiklusõnnetus, kus kaubiku ja veoki kokkupõrke tagajärjel paiskus pika furgoonhaagisega veok sügavasse maantekraavi ning puuris end sinna sedasi kinni, et kättesaamiseks oli vaja kaht ühikut rasketehnikat: lisaks puksiirile võimsat kraanat. Operatsioon võttis aega enam kui kolm tundi.

Sakala sotsiaalmeediasse postitatud artikli kommentaatriumis puhkes minitorm: miks küll ääristavad uut maanteed kuristikena haigutavad eurokraavid? Lugejad nentisid, et kui autode kokkupõrkes elu või enam-vähem terve autoga pääsetaksegi, siis kraavi sõites kaotatakse emb-kumb või mõlemad ikkagi.

Päev hiljem tehti Viiratsist veidi kaugemal, Laidu ristmiku lähistel midagi, mis hulga küsimusi tekitas. Töömehed lõikasid värskelt mahalaotatud peegelsiledasse teekattesse nelinurksed augud, asjatasid nende kallal veidi ning panid aukudesse seejärel uue asfaldi. Kas tööd, mida mehed tegid, poleks saanud ette võtta juba tee ehitamise ajal? Miks tehti alles paari kuu eest mahapandud veatu asfaltkate taas auklikuks ja kas lapitud augud ikka peavad samamoodi vastu nagu ülejäänud teekate?

Eurokraavid on vältimatud

Andres Urm / Toomas Huik / Postimees

Maanteeameti planeeringute osakonna juhataja Andres Urm nentis, et eurokraavidele on küll alternatiive, kuid rahapuuduse tõttu neid Eestis ei kasutata.

«Tee püsivuse tagamiseks on vaja sellele kogunev vesi ära juhtida ja tagada muldkeha optimaalne niiskusrežiim. Kõige tavalisem lahendus selleks nii meil kui lähiriikides on avatud ärajuhtimissüsteem ehk kraavid,» kõneles Andres Urm (pildil). On ka suletud süsteemid, kus vesi juhitakse ära dreenide ja torustikega. «Nii rajamise kui hoolduse seisukohast on need aga tunduvalt ressursimahukamad ja praeguste riigieelarve võimaluste juures ei saa remondikilomeetri maksumust eriti suurendada.»

Urm tõi välja veel teisegi asjaolu: sageli on parimat veeärajuhtimissüsteemi välja töötavatele inseneridele suurimaks pähkliks teemaa nappus. Lisamaa omandamine nõuab aega ning paraku ei jõuta maaomanikega tihti kokkuleppele. «Seetõttu tuleb insenserlahendused mahutada teemaale ning tulemuseks võibki olla sügav kraav, mida rõhutab järsk nõlv,» lausus ta.

Teine kohalikke imestama pannud asjaolu, värske asfaldi üleslõhkumine sai aga teoks proosalistel põhjustel: töövõtja parandas ilmnenud defekte.

Õige tehnoloogia tagab õnnestumise

Maanteeameti Lääne regiooni ehitusosakonna juhataja Sven Savi ütles, et osaühing Nurme Teedeehitus just sel otstarbel värskesse asfaldisse augud lõikaski. Savi kinnitas, et ettevõte kasutab defektide kõrvaldamiseks Nu-Phalti nime kandvat remonditehnoloogiat, mis tagab püsiva ja liitekohtadeta ühenduse.

Sakala Teede osaühingu teedeehituse jaoskonna juhataja Kristjan Hunt, kellelt Sakala sõltumatu eksperdi hinnangut palus, ütles, et augud, mis värskesse asfaldisse lõigati, ei tohiks korrektse täitmise järel lagunema hakata. «Ma ei usu, et need lapid maanteel juba kevadel lohku võiksid vajuda,» kõneles ta. «Tee aluskonstruktsioon on ju puutumata ning esmatähtis ongi, et augutäiteks kasutatav materjal vastaks nõuetele, oleks õige tehnoloogiaga paigaldatud ja korralikult tihendatud.»

Samas tunnistas Hunt, et teatav risk, et säärased lapid muutuvad lagunemispunktideks, siiski jääb. «Teekate kui tervik on ikkagi lõhutud,» märkis ta.

Tagasi üles