Juhtkiri. Andeka aeg

Sakala logo Foto: Sakala

Mõni sporditreener teeb vahet võimekusel ja andekusel. Tema selgitust mööda on andekus kombinatsioon võimekusest ja töökusest. Seda viimast võiks nimetada ka oskuseks endast ning endale antud ajast ja võimalustest viimast võtta.

Sellisest määratlusest lähtudes tuleb tõdeda, et tõeliselt andekale noorele inimesele tähendab kaheksa või 11 kuud oma alast eemalolekut vaieldamatut kaotust. Ei ole kahtlustki, et ta tahaks ja oskaks end selle aja jooksul tublisti arendada.

Eks just seepärast olegi andekatele sportlastele ja muusikutele loodud võimalus oma alaga võimalikult palju tegelda ka ajateenistuse jooksul. Selge on aga see, et kuhugi tuleb tõmmata piir, kes pääseb spordirühma või kaitseväe orkestrisse, ning kes mitte. See tähendab aga omakorda, et alati on neid, kes jäävad napilt joone alla, ning selliste inimeste lugude kuulmine võib tekitada mitmesuguseid tundeid. Tänases lehes kirjeldatav Viljandimaa jalgratturi Josten Vaidemi juhtum tundub olevat üks sellistest piiripealsetest, mida võib hinnata nii- ja naapidi.