/nginx/o/2019/07/15/12366781t1h4384.jpg)
/nginx/o/2017/07/28/6934893t1h5e3c.jpg)
«Tulevikus teame täpselt, et Laidoneri plats 5 esimese korruse ruumis 19 on üks signalisatsiooniandur, üks suitsuandur, kaks valgustit ja üks tuletõkkeuks, ning anname nende seisukorrale hinnangu, et planeerida hooldustegevust,» kirjeldab kaks nädalat Viljandi linnavalitsuse uue allüksuse, kinnisvara haldusameti juhina töötanud Andres Mägi.
Varem Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi (RKAS) Lõuna piirkonna haldurina töötanud Andres Mägi on sama spetsialist, kellelt Viljandi linn tellis enne nimetatud ameti loomist oma vara haldusmudeli analüüsi. Seetõttu ei kavatsenud Mägi algul vast loodud ametisse ise kandideerida. Linnajuhid suutsid ta aga ümber veenda pärast seda, kui esimene konkurss ameti juhi leidmiseks oli ebaõnnestunud.
15 linna allasutust – nende hulgas koolid ja lasteaiad, aga ka näiteks spordikeskus ja Sakala keskus – vabanevad kõigist kinnisvaraga seotud ülesannetest ning nendega hakkavad tegelema linnavalitsuses töötavad spetsialistid. Ent ühtlasi tähendab niisugune ümberkorraldus, et paljude praegu allasutuste palgal olevate inimeste teeneid edaspidi ei vajata. Viljandi abilinnapea Kalvi Märtin on varem selgitanud, et linnavara majandamise senine süsteem ei taga selle säilimist.
Andres Mägi, teil oli juba enne täiesti uues ametis tööleasumist Viljandi kinnisvarast ja selle haldamisest täpne pilt.
Jah, nii see oli. Kui päris algusest alustada, siis omajagu «süüd» on Reevo Maidlal (endine Viljandi majandusameti juhataja – toimetus), kellega ma linna kinnisvara teemadel kunagi vabas õhkkonnas rääkisin. Mul oli ideid ja soovitusi, mida võiks teha. Eks ta siis nägi, et minust võiks olla abi.
Saime kokkuleppele, et koostan põhjaliku analüüsi, kuidas linna vara hallatakse, millised on väljavaated, kus on kokkuhoiukohad ja mis on mured.
Viljandi vara haldamise analüüs on juba mõnda aega valmis ja kitsaskohad selle abil ilmsiks tulnud. Näiteks see, et praegu käib probleemide ennetamise asemel pigem tulekahju kustutamine. Kas midagi valmistas teile kui kinnisvara haldamisega aastaid tegelnud inimesele ka üllatuse?
Et RKAS-ile antakse vara kogu aeg üle, oskan ma öelda, et üldiselt on pilt igal pool enam-vähem samasugune. Selles, et kusagil on puudu näiteks lifti või soojasõlme hooldamise leping, pole midagi üllatavat. On tavapärane, et sellistele asjadele ei pöörata kuigi palju tähelepanu ja igapäevast ennetustööd ei tehta.
Kuidas võiks analüüsi tulemused lühidalt kokku võtta?
Tulemuste põhjal võib väita, et kinnisvara haldusameti loomisega linnavara haldamise protsesside tsentraliseerimine ja süstematiseerimine on majanduslikult põhjendatud ning kinnisvara arendamise seisukohast hädavajalik.
Kui heas või halvas seisukorras Viljandi linna kinnisvara on?
Kõnealuse analüüsiga ei andnud ma kinnisvara seisukorra kohta hinnanguid. See on palju laiem teema ning kuulub kinnisvara haldusameti ja majandusameti lähituleviku tööplaanidesse. Tahame välja töötada ühtse metoodika, et hinnata hoonete seisukorda ruumipõhiselt. Kinnisvara haldusamet vajab tulevikuotsuste tegemiseks hoonete kohta adekvaatset ja ühtset pilti, mis aitaks näha ette avariide tekkimise võimalusi, et neid vältida. Kinnisvara haldusamet panustab pigem avariide ennetamisse kui nende likvideerimisse.
Äsja loodud amet tuleb alles tööle panna. Millised sammud ootavad ees?
Alustada tuleb tõesti peaaegu nullist. Tehes midagi uut, tuleb loota iseendale ja meeskonnale. Praegu vaadatakse minu otsa ja küsitakse, kuidas teha.
Meeskonna komplekteerimine käib. Praeguseks on ametis kinnisvarahaldur Joel Jürgens ning heakorrajuht Külli Karu liitub meiega augusti alguses. Praegu on minu suurim väljakutse leida personal, kes oleks valmis mõtlema natukene raamidest välja ning tegema Viljandis midagi uut. Neil kahel töötajal on see omadus täiesti olemas. Peatselt saadame välja hooldusjuhi ja elamumajanduse halduri otsimise töökuulutuse. Loodan septembri lõpuks meeskonna täielikult komplekteerida.
Suur proovikivi on hangete tehniliste kirjelduste koostamine, turuanalüüsi tegemine ning pakkujate informeerimine eesootavatest hangetest.
Oleme võtnud suuna, et tulud ja kulud on kinnistupõhised ja ülejäänud tehniline pool on ruumipõhine. Tulevikus teame täpselt, et Laidoneri plats 5 esimesel korrusel ruumis 19 on üks signalisatsiooniandur, üks suitsuandur, kaks valgustit ja üks tuletõkkeuks, ning anname nende seisukorrale hinnangu, et planeerida hooldustegevust. Hoone elukaare kulusid arvestades oskame edaspidi öelda, et mõni süsteem vajaks näiteks kümne aasta pärast uuendamist ning mis see maksma võiks minna.
Energiatarbimise andmete analüüsiks teeme ära suure töö. Kogume kokku viie aasta tarbimisandmed. See annab meile parema ülevaate ning näitab kätte kohad, kus hoones on energiatarbimine ruutmeetri kohta liiga suur ja millega peaks esmajärjekorras tegelema, et tarbimist vähendada haldusportfellis.
Oleme kaardistanud asutuste sõlmitud lepingud ja 188 lepingut ootab ees lõpetamine. Üldiselt on lepingud tähtajatud ja pikenevad igal aastal, kui pooltel ei ole pretensioone. Kõige markantsem näide on ühe hoone tehnilise valve teenuse leping, mis on sõlmitud 1. juunil 1998 aktsiaseltsiga ESS Pärnu.
Et ameti juhi esimene konkurss luhtus, oleme graafikust umbes poolteist kuud maas, kuid ma olen väga optimistlik, et saame käivitada haldusprotsesside ülevõtmise aasta lõpuga. Praegu on kaks võimalikku ohukohta: me ei leia kahele ametikohale esimese konkursiga sobivat inimest ja teenusepakkujad ei ole valmis tulema riigihangetele. Kui aga vaadata turu olukorda, peaks pakkujatel huvi olema.
Kinnisvara haldamise süsteemi ümberkorraldamine puudutab paljude linna palgal olevate inimeste tööd. Kui paljude inimeste teeneid enam ei vajata?
Inimesed, kellega tegeleme, jagunevad kahte rühma. 49 inimest on sellised, kelle tööülesanded ei ole analüüsis kajastatud kui täielikult kinnisvara korrashoiu tagamisega seotud. Nende töö peab ümber korraldama asutuse juht. Haldusamet ei anna siinkohal kindlaid suuniseid, kuidas seda teha.
Teise rühma kuuluvad need 67 inimest, kelle tööülesanded on sada protsenti seotud kinnisvara korrashoiuga. Nende ametikohad lähevad tõesti koondamisele. Ent kui inimene on huvitatud edasitöötamisest, saame tema kontaktid riigihanke võitnud firmale edasi anda.
Kas see tähendab teisisõnu, et näiteks koristaja, kes praegu töötab koolis, võiks saada tööd ettevõttes, mis hakkab koolidele koristusteenust pakkuma?
Jah. Ma arvan, et paljudel juhtudel see nii lähebki. Sama lugu on kojameestega. Me hakkame kojameheteenust ostma Viljandi Linnahoolduselt ja järelikult on ka Linnahooldusel inimesi juurde vaja.