FILMIARVUSTUS. Ülikallis film naelutab vaataja pilgu ekraanile

Koomiksil põhinev ulmefilm «Valerian ja tuhande planeedi linn» haarab vaataja kaasa ja jutustab põneva loo. Foto: Forum Cinemas

​Kinos näidatakse sel suvel mitmeid fantaasiafilme, mis sisu poolest võiksid kuuluda mõnesse teise žanri, sest minu meelest pakuvad need palju rohkem, kui ühelt ebarealistlikult filmilt oodata oskaks. 

Stsenarist Luc Besson on võtnud aluseks loo «Valerian ja Laureline» ja teinud sellest ebapopulaarsest prantsuse koomiksist äärmiselt huvitava ulmesaaga, mis lausa naelutas kaheks ja pooleks tunniks ekraani ette. Vaatama kutsus film juba meediaski tähelepanu äratanud fakt, et režissöör ei teinud koostööd ühegi Hollywoodi stuudioga ja kulutas 180 miljonit dollarit, mis teeb filmist läbi aegade kõige kallima Euroopa filmi. Kas pole huviäratav? Minu hing täitus igatahes küll põnevusega ja õnneks ei pidanud ma kinoelamuses pettuma. 

Kui saal pimedaks läks ja ekraanile tulid esimesed pildid, tekkis mulje, et tegu on hoopis multikaga. Õnneks oli mõne hetke möödudes selge, et lugu universumi eriagentidest Valerianist (Dane DeHaan) ja Laureline’ist (Cara Delevingne) ning nende missioonist hiiglaslikus kosmosemetropolis Alphas on tegelikult ikka pärisinimestega ehtne ulmefilm. Alpha on galaktikatevaheline linn, kus elab erinevaid liike tuhandelt eri planeedilt. Lisaks tegutsevad seal jõud, mis seavad ohtu kogu universumi tuleviku. Eriagendid satuvad pöörastesse olukordadesse ja ohtlikesse seiklustesse, mille tulemusena hargneb lahti seni varjatud saladus ja avastatakse hävitatud planeedilt tundmatud elusolendid.