Kas hingamine tuleks muuta kohustuslikuks?

Indrek Ints Foto: Päästeamet

TSIVIILÕIGUSES KEHTIB põhimõte: kõik, mis pole keelatud, on lubatud. Kui palju peaks reguleerima inimeste elu käskude ja keeldudega?

Päästevesti kandmine veesõidukis ei ole kohustuslik. Selle üle, kas kirjutada niisugune nõue seadusesse, on korduvalt vaieldud. Seni on jäänud kõlama mõte, et iga inimene otsustab ise, kui kallis elu talle on. Käskude ja keeldude ühiskond viiks absurdini, kus tuleks kehtestada ka söömise ja hingamise kohustus.

1959. aastal tuli Euroopas esimest korda kasutusele turvavöö. Selle leiutamise au kuulub rootslasele Nils Bohlinile. Ligi 60 aastat hiljem saame tõdeda, et turvavöö vajalikkuses ei kahtle enam keegi ja ühiskonna üldine hoiak on, et see peab olema kinni. Tõsi, see on ka seaduses kirjas.

Kui panna kõrvuti Eestis ringi vuravate autode ja veesõidukite hulk, on selge, et esimesena mainituid on märgatavalt rohkem. Seetõttu on nendega ka enam õnnetusi ning sõnum, et turvavöö päästis elu, kõlab sagedamini kui päästevestiga seotud lood.

KOMMENTAAR INTERNETIST: «Ma ei ole päästevesti kasutamise vastu või midagi taolist, kuid merel ei tähenda päästevesti kasutamine veel eluga pääsemist, kui oled üle parda läinud.»

Turvavöö ja päästevest ei ole maagilised abivahendid. Oli, on ja jääb selliseid õnnetusi, mille puhul turvavööst või päästevestist ei ole kasu, aga need on üksikjuhud. Kindlasti ei ole õiglane rääkida erandlikest situatsioonidest, kui Eestis päästab vest aastas sadadel kordadel kellegi elu.

2015. aasta 12. septembril võis uudistest lugeda: «Täna õhtupoolikul vajas Aegna sadamas abi Viimsi elanik, kes oli äsja oma paadist ilma jäänud ning soovis Rohuneeme jõuda. Abivajaja oli veel mõni hetk varem saare ümber isikliku kummipaadiga lõbusõitu tegemas, kui teda ühtäkki tugev lainetus tabas ning mees merre kukkus. Õnnetus juhtus umbes kolmsada meetrit saare põhjakaldast. Õnneks oli hättasattunul seljas päästevest, mis säästis hullemast.»

TIHTI ON PÄÄSTEVESTI kasutamata jätmine kinni mõtteviisis. Inimene leiab, et ta oskab ujuda. Lisaks leiab ta, et vestiga on ebamugav.

Ajad, mil päästevest tähendas kõva korkidest koorikut keha ümber, on ammu möödas. Tänapäeval on eri tüüpi päästeveste: lastele, kaluritele, sportlastele... Oluline on leida just enda vajadustele sobiv ja õiges mõõdus vest.

Unustada ei tohiks ka pere lemmikloomi. Üllatusena võib tulla fakt, et kõik koerad ei oska ujuda.

KOMMENTAAR INTERNETIST: «Noh, nati ülepingutatud siiski nende ohutustegelaste jutt. Jah, kui tarbitakse alkoholi ja ujumisoskus piirdub koera ja konnaga, siis tuleb kanda. Lapsed ka peaks kandma. Kuid hea ujumiseoskusega mina ei pea vajalikuks. Suudan igas asendis veel hõljuda ja drinki ka pole sees.»

Päästevestist on kasu ainult siis, kui see on seljas. Ümber läinud paadist või jahedas vees hulpides on vesti kättesaamine ja selgapanemine ülimalt keeruline, et mitte öelda võimatu. Rääkimata siis olukorrast, kui inimene on vigastatud või teadvuseta.

Inimesed kipuvad ka oma ujumisoskust üle hindama ning usuvad, et suudavad vees tõmmata kaldal viibijate tähelepanu. Ekslikult arvatakse, et uppuja saab vees kätega vehkida ja karjuda. Tegelikult tuleb uppujal võidelda vee peal püsimise, lainete ja jaheda veega ning energiat vehkimiseks ja karjumiseks ei jätku.

UJUMISÕPPE AJALUGU on Eestis suhteliselt lühike. Üles on kasvanud mitu põlvkonda inimesi, kelle ujumisoskus on kesine. 2018. aasta jaanuarist rakenduva põhikooli õppekava kohaselt peavad lapsed saama kolmanda klassi lõpuks koolist eakohased veeohutusteadmised ja ujumisoskuse.

Eesti on seadnud eesmärgiks jõuda aastaks 2025 veeõnnetustes hukkunute arvuga Põhjamaade tasemele, mis tähendab maksimaalselt 20 uppunut 

aastas. See ei ole lihtne, aga kindlasti mitte ka võimatu, juhul kui iga inimene oma panuse annab.

2016. aastal uppus Eestis 47 inimest. Päästevest oli nõuetekohaselt seljas vaid ühel hukkunul. Iga kolmas inimene uppus järves. Seega on oluline meeles pidada, et päästevest pole mõeldud üksnes avamerel seilamiseks, vaid kasutamiseks ka jõgedel, järvedel ja väiksematel veekogudel.

Selle aasta kuue kuuga on uppunud juba 22 inimest.