Valitsuskabinet kiitis heaks kultuuriministeeriumi ettepaneku muuta noortega töötavate treenerite tööjõukulude toetussüsteem paindlikumaks, et toetada treenerite töötasu tõusu. Samuti kiitis valitsus heaks plaani aidata spordiorganisatsioonidel minna spordikohtunike tasustamiselt stipendiumitega üle töötasude maksmisele.
Kultuuriminister Indrek Saar sõnas, et treenerite tööjõukulude toetussüsteem vajab rohkem paindlikkust, et väärtustada treeneritööd ning tagada treeneritele kindel sissetulek ja stabiilne töötasu tõus. «Meie eesmärk on, et treenerite töötasu jõuaks vähemalt samale tasemele riigi keskmise palgaga,» ütles Saar.
Kultuuriminister selgitas, et hoolimata asjaolust, et riik on kahe aasta jooksul tõstnud toetuse kogumahtu 0,96 miljoni euro võrra ehk kokku 27,4 protsenti, ei ole samaväärselt suurenenud treeneri keskmine töötasu. Töötasu tõusu on pidurdanud viienda ja kõrgema kutsekvalifikatsiooniga toetatavate treenerite arvu kasv üle 100 treeneri aastas. Treenerite arvu kasv ajas muutub nagu ka treenerite antavate treeningtundide kogumaht. Seni kehtinud süsteemi puhul polnud riigil kindlust, et toetuse kogumahtu suurendades kasvavad treenerite palgad sama protsendi võrra.
«2018. aastast hakkame toetama kindlaks määratud arvu treeningtundide läbiviimist. Sel juhul välistame olukorra, kus toetus ühe treeneri kohta võiks eelmise aastaga võrreldes väheneda. Samuti kehtestame tööandjatele nõude, mille kohaselt palgafond treeneri kohta peab suurenema sama protsendimäära võrra, kui palju suureneb riigi toetus,» kõneles minister.
Samuti otsustas valitsus spordireformi järgmise sammuna anda pool miljonit eurot, et korrastada kohtunike tasustamise süsteemi. Meede aitab kaasa sellele, et kohtunikutöö eest makstaks edaspidi vaid töötasu ega kasutataks muid töö tasustamise viise, sealhulgas stipendiumite maksmist, nagu seni osas spordiorganisatsioonides tavaks on olnud.
Lisatoetuse suunab kultuuriministeerium Eesti-siseste saavutusspordi võistluste korraldamisele ja see antakse spordialaliitudele ning spordiühendustele. Need organisatsioonid vastutavad täiskasvanute ja noorte Eesti meistrivõistluste, piirkonna meistrivõistluste ja valdkonna meistrivõistluste korraldamise eest Eestis.
Selleks, et oleks ka harrastusspordi tasandil selge ja seadusega reguleeritud kord, mis lihtsustaks ning soodustaks vabatahtlikkuse alusel tegutsevate kohtunike kaasamist, otsustati teha seadusemuudatus, mis võimaldab vabatahtlikele kohtunikele kaasnevaid kulusid maksuvabalt hüvitada. Seda tehakse kuni 20 euro ulatuses ühe kohtunikuna tegutsemise päeva eest. Maksimaalne hüvitatav summa on 1040 eurot aastas ja kompenseerimise võimalus kehtib üksnes spordi andmekogusse kantud spordiorganisatsioonile ning spordialaliidu atesteeritud kohtunikele. Lahendus eeldab spordiseaduse ja tulumaksuseaduse muutmist.