Valitsus kinnitas põhikooli riikliku õppekava muudatuse, mille eesmärk on tagada lastele piisav ujumisoskus uppumissurmade ärahoidmiseks.
Muutuv õppekava parandab noorte ujumisoskust
20. juuli 2017, 11:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimase kaheksa aasta jooksul on Eestis veeõnnetustes kaotanud elu 17 põhikooliklassitäit inimesi.
Haridusminister Mailis Repsi sõnul on õppekava muutmise peapõhjus soov, et lapsed omandaksid piisavad ujumisoskused võimalikult vara. Muudatusega uuendatakse ujumisõpetust nii, et lastele tagatakse piisavad oskused veeõnnetuses ellujäämiseks ja võimalus õppida ujumine võimalikult vara selgeks.
Ujumisõpetuse uuendamine on osa kehalise kasvatuse sisulisest ümberkujundamisest nüüdisaegseks liikumisõpetuseks, mille keskmeks on liikumisharrastuse kujundamine ja eluks vajalike liikumisoskuste omandamine.
Senise ujumisõpetuse eesmärk, ujumine vabalt valitud stiilis 25 meetrit, ei taga lastele veeõnnetustes ellujäämiseks piisavaid oskusi. Õpetajate seas tehtud küsitluste tulemused näitavad, et nad ei ole rahul kehtivate õpitulemustega. Uuendatud ujumisõpetuse eesmärk on tagada ujumisoskused. Lapsed peavad kolmanda klassi lõpuks suutma ujuda kokku 200 meetrit rinnuli ja selili, sukelduda ja tuua veekogu põhjast eseme, hõljuda vees paigal asendis 3 minutit, õigesti vette hüpata ja sealt eri tingimustes väljuda.
Muudatus rakendub 2018. aastast, kuid koolidel on võimalik selle täitmist alustada juba septembrist. Ujumisõpetuse uuendamiseks antakse omavalitsustele ja koolidele senise 230 000 euro asemel 1,2 miljonit eurot.