Esimene lendav kuller toob järve tagant pudeli vett

Cleveroni juht Arno Kütt hoiab käes mitukümmend tuhat eurot maksvat drooni, mis janustele pudeli vett randa toob ja ohutult kasti asetab. Foto: Elmo Riig

​Hiljuti Ameerika suurima kaupluseketiga Walmart koostöölepingu sõlminud Cleveron teeb Viljandi rannas ajalugu. Ta on seal käima pannud teadaolevalt maailma esimese ametliku kullerdrooni.

Mehitamata õhusõidukid toovad läinud nädalavahetusest alates janustele veepudeleid ranna vastasküljel asuvast baasist.

«Droonid lendavad ise, neid keegi juhtima ei pea,» rääkis Cleveroni juht Arno Kütt.

Kuigi droonid lendavad 80 meetri kõrgusel automatiseeritult, siis veepudeli paneb lennumasina peale siiski inimene. «Süsteem käib nii, et klient saadab sõnumi, baasis pannakse pudel hoidikusse, droon lendab sellega järve tagant purde kohale ja asetab selle kasti,» rääkis Arno Kütt. Tellimise hetkest toote saabumiseni läheb umbes viis minutit.

Projekti eestvedajate sõnul katsetatakse sel kombel erinevaid lahendusi ja teavitatakse inimesi. «Et see on enamikule uus asi, on väga tähtis, et kõik riskid oleksid maandatud. Ka autode tulekuga oli paljudel hirme ja kõhklusi, kuid peagi sai autost meie suur sõber ja abiline,» rääkis drooniprojekti koordinaator Mihkel Ilp.

Tema kinnitust mööda on selline ettevõtmine maailmas esmakordne. «Sooritada avalikus kohas online-ost ja viie minuti jooksul tuuakse kaup drooniga kohale, kusjuures kogu drooni lend on sada protsenti automaatne – seda ei ole maailmas enne tehtud,» rääkis Ilp.

Kütt lausus, et kui ilm vähegi lubab, kestavad droonilennud juuli lõpuni. Kahjuks ei saanud eile pudelivett vihma ja tuule tõttu üle järve tellida. «Januseid inimesi sellise ilmaga rannas pole ja ka drooni ohutuse mõttes ei tasu nii tuulise ilmaga riskeerida,» selgitas Kütt.

Siiski tegi Cleveron Sakala jaoks kaks tellimuslendu, millest teine erakordseks osutus. «Sellise rahe ja vihma kätte pole meie droonid varem jäänud,» sõnas Arno Kütt ja lisas, et see oli väga hea katsesõit. Rahest, paduvihmast ja tugevast tuulest hoolimata jõudis droon oma baasi tervena tagasi.

Küti sõnul on tehnoloogia pakkide drooniga kättetoimetamiseks juba olemas, kuid valdkonna plahvatuslikku arengut piiravad puudujäägid seadustes. «Praegu pole lihtsalt sellist seadust, mis kõigile ühised mängureeglid seaks,» ütles Kütt. Ta loodab, et drooniliiklust reguleeriv seadus võetakse vastu 2019. aastaks.

Kõnealuse projekti jaoks siiski luba tuli ning selle eest on Kütt väga tänulik Viljandi linnavalitsusele. «Tallinnas sellist luba poleks ilmselt saanud – seal on lennujaam lähedal ja see seab omad piirangud,» nentis ta.

Ilp usub, et tulevikus on ka koduhoovides droonimaandumisplatsid. «Me oleme suurt rõhku pannud turvalisusele. Meie kliendid ei pea muretsema aias ringi jooksvate laste või koduloomade pärast, sest droon jääb neist turvalisse kaugusesse,» rääkis ta.

Juba kaks aastat tagasi hakkas Soome postifirma droonidega pakkide kohaletoimetamist katsetama. Et põhjanaabritel on palju saari, näevad nad droonides head potentsiaali.

Omniva ärioperatsioonide valdkonna juhi Martin Lutsu arvates droonidel Eestis hiilgavat tulevikku ei ole. «Et Eesti on nii väike ning peaaegu igale poole pääseb ligi, ei näe ma pakidroonidel praeguse tehnoloogia juures Eestis suurt kohta. Nende otstarbekus väljenduks ehk ainult mõnele laiule või väikesaarele paki vedamises,» rääkis Luts.

Siiski hoiavad Omniva juhid uutel lahendustel silma peal. Täna alustavad nad Tallinnas Kakumäel Starshipi pakirobotite katsetamist. «Eriliseks teeb selle sündmuse aga see, et pakiroboteid hakkab omakorda vedama Starshipi ja Mercedes-Benzi koostööna valminud niinimetatud emalaev. Ühtlasi on see kogu maailmas esimene Robovani test, mis toimub reaalsete klientide pakkidega,» lausus Luts.