Troonide lõppmängu algus

Margus Haav
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokku on sari kuue aasta jooksul võitnud 38 Emmyt, mis on teleajaloo suurim Emmyde arv ühe sarja kohta.
Kokku on sari kuue aasta jooksul võitnud 38 Emmyt, mis on teleajaloo suurim Emmyde arv ühe sarja kohta. Foto: HBO

​Telesarja «Troonide mäng» seitsmes ja ühtlasi viimane hooaeg tõotab panna sarjale vägeva ja verise punkti, nagu võis oodata. See ei ole pelgalt äärmiselt põnev, võimsate eriefektide ja koloriitsete karakteritega sari. Mainekas The Guardian nentis äsja, et nii laiahaardelist mõju, nagu on «Troonide mängul», ei kohta audiovisuaalses kultuuris just tihti. 

Viimaseks jääva hooaja avaepisood algab veriselt. Hannibal Lectorina enda tapetud Walder Frey (David Bradley) nahka pugenud Arya (kurjakuulutav Maisie Williams) mürgitab kättemaksuks saalitäie kaabakaid, kes on reetlikult tapnud tema sugulased. Vastu ootusi jäävad need aga selle episoodi ainsateks laipadeks. Sissejuhatus on suurejooneline ja ekraaniaega saavad kõik põhiliinide tegelased.

Eriefektid on endiselt võimsad: lohed lendavad, laevad purjetavad, kindlusetornid küünivad pilvepiirini. Peamiselt hautakse kättemaksu ja tehakse vallutusplaane ning ega selles midagi üllatavat ole. Silmatorkavalt teine on nüüd aga kaameratöö. See on muutunud kohati suisa kunstiliselt eksperimenteerivaks. Parim tunnistus sellest on stseen, milles näidatakse Tsitadellis teenivat Samwell Tarlyt (John Bradley), kelle tolmuste raamatute, toidukausside ja siibritega täidetud monotoonseid päevi antakse edasi sarjale täiesti uudse pildikeelega. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles