Viljandimaal mesilased ei sure, aga saak on kehv

Greete Palgi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olustvere mesinikke õpetab Valmar Lutsar, kelle sõnul ei ole raudtee umbrohutõrje kooli mesilastele liiga teinud.
Olustvere mesinikke õpetab Valmar Lutsar, kelle sõnul ei ole raudtee umbrohutõrje kooli mesilastele liiga teinud. Foto: Elmo Riig

Eesti mesinike liidu juhatuse liige Aleksander Kilk ütles, et Viljandis ei ole mesilaste massisuremise juhtumeid registreeritud juba paar aastat, viimane selline oli tema andmetel Suure-Jaanis umbes kolm aastat tagasi.

Kilk rääkis, et mesilaste suremist juhtub aeg-ajalt, kuid mesinikele on selle põhjus ebaselge. «Putukamürk tapab kiirelt, aga seene- ja umbrohutõrjevahendite toime on pikaajaline ja mõjub haudmele. Pere vähehaaval nõrgeneb või talvitub halvasti, aga siis on raske öelda, milles asi,» selgitas Kilk.

Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli mesindusõpetaja Valmar Lutsar ütles, et mesilaste massilist suremist ei ole Olustvere kooli mesilas ette tulnud ning ta ei ole ühelgi aastal täheldanud, et raudtee umbrohutõrje oleks kooli mesilindudele halvasti mõjunud. Ka sel nädalal tõrjus Edelaraudtee Türi–Viljandi lõigul umbrohtu kemikaaliga ning soovitas selle töö tegemise ajaks sulgeda mesilastarude lennuavad.

«2015. aastast on meil mesitarude grupp raudteest 300-400 meetri kaugusel ja see on parim kõikidest kooli gruppidest,» rääkis Lutsar.

Mõnel juhul, kui hukkumisi on talvel rohkem kui tavaliselt, kahtlustavad mesinikud Kilgi sõnutsi sügisel tehtud umbrohutõrjet. «Haue on nõrk, mesilane on lühikese elukaarega ja sureb talvel ära. Osa talvekadudest on kindlasti taimekaitsevahendite süü, aga see on kinnitamata.»

Üle Eesti on mee hind kõrge, sest saak on nadi. «Kevad oli väga karm, aprill oli väga jahe ja mesilasperede areng nihkus hilisemaks,» ütles Kilk. Kevadsaaki saadi Kilgi sõnul vähe ja tehtud meenatukese tarvitasid mesilinnud külmade ilmadega ise ära.

«Ma oma mesilaste pealt näen, et natuke mett juba on. Mõned kaanetavad kärgi ja ehk saab varsti vurritada,» rääkis Kilk. Ta lisas, et kui juuli teine pool ja august on lahkemate ilmadega, võib ehk tulla eelmisega sarnane meeaasta. «Ehk tuleb kaks kolmandikku tavasaagist,» lausus Kilk.

Hea aasta puhul on tema sõnul turul hind 7-8 eurot, mesinikelt endilt ostes saab aga 6-7 euroga kilo magusat kätte. «Üldine tendents on see, et inimene eelistab kindlat mesinikku ja on kvaliteetse mee eest nõus maksma ka pisut rohkem.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles