/nginx/o/2017/07/11/6882265t1h6579.jpg)
Kõigepealt riigihangete vaidlustuskomisjonile vaide esitanud aktsiaselts Atko Bussiliinid asus pärast juuni lõpul tehtud otsust otsima õigust Tallinna halduskohtust, sest pole rahul, et bussijuht peab olema pidevalt kaamera vaateväljas ja bussidel ei tohi olla siduripedaali.
Kaebus puudutab riigihanget «Avalik bussivedu Viljandi maakonnas», mille esialgne pakkumiste esitamise tähtaeg oli 20. juuni. Järgmine tähtaeg oli 13. juuli, sest oodati, mida kostab riigihangete vaidlustuskomisjon vaide peale, mille praegu Põhja-Viljandimaal ja Viljandis sõitjaid vedav Atko hanke tingimuste kohta esitas. 30. juunil tulnud otsus firmat aga ei rahuldanud ja ta pöördus kohtusse.
Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juht Kaupo Kase märkis, et kuna kohus teeb otsuse 45 päeva jooksul, tuleb ka pakkumiste tähtaega 45 päeva edasi lükata. See, milline bussifirma hakkab järgmise aasta juulist kogu maakonnas inimesi sõidutama, pidi algul selguma augusti lõpul, kuid nüüd toob selguse sügis.
Aktsiaseltsi Hansa Bussiliinid juhatuse liige ja Viljandi regiooni juhataja Madis Lepp tunnistas, et hanke edasilükkumine on väga halb, sest võitjal jääb järjest vähem aega, et tellida busse ja teha teisi vajalikke ettevalmistusi.
«Kogemus on näidanud, et ikka tuleb kuu või kaks puudu, sest läheb plaanitust kauemaks. Nüüd läks nii nagu tavaliselt,» märkis Lepp.
See, et bussihange ei lähe ilma vaidluseta, on tema sõnul kahjuks tavaline. Ka Hansa Bussiliinid esitas Madis Lepa sõnul hankijale täpsustavaid küsimusi ning sai neile kiiresti vastused. Ta ei leia, et seda oleks pidanud tegema mingite teiste asutuste kaudu. «Linnaliikluses on ainuvõimalik automaatkäigukast ja kaamerad on juba paar aastat tagasi igas hankes nõutud. Need on igapäevased asjad,» lausus Lepp.
Need on aga need punktid, mille vastu Atko protestis ja mille riigihangete vaidlustuskomisjon jättis muutmata. Ettevõttele ei meeldinud, et uute reeglite järgi peab igas bussis olema edaspidi turvakaamera, mis filmib ka bussijuhi tegevust. Pretensioonis leidsid Atko Grupi juhid, et tööpäeva jooksul kuklas olev kaamera mõjutab bussijuhi tööd negatiivselt ning rikub nii töötaja põhiõigusi kui isikukaitse seadust.
Kaupo Kase selgitas, et see on vajalik eeskätt selleks, et fikseerida võimalikke bussijuhtide vastu tehtavaid rünnakuid. Tema sõnul on Atko korra juba vaielnud piletimüügi kontrollkaamerate üle, mis filmivad piletitehinguid. «Meie kaamerate videod ei lähe serverisse ja on nii öelda oflain-süsteem, kus salvestisi hoitakse ainult üks nädal. Selle kontrollkaamerate vaidluse Atko kaotas,» rääkis Kase.
Teine asi, mis Atkole riigihanke tingimustes ei meeldinud, on nõue, et tulevikus peavad kõik linnas sõitvad bussid olema automaatkäigukastiga. Kaupo Kase sõnul hangiti alles hiljuti Pärnusse uued automaatkäigukastiga bussid ja see ei tekitanud kellelegi tõrkeid. Ka riigihangete vaidlustuskomisjon leidis, et tellija võib sellist nõuet seada, sest see lihtsustab bussijuhtide niigi pingelist tööd ja võimaldab hoida siduri tallamise asemel tähelepanu turvalisel liiklemisel.
Eeldatavalt tuleb bussifirmal, kes hakkab tulevikus Viljandimaal teenust pakkuma, sõita aasta jooksul umbes 2 733 000 kilomeetrit ning riik maksab selle eest 11 588 130 eurot. Leping kehtib kaheksa aastat ja sellest on huvitatud seitse firmat. Sakalal ei õnnestunud kohtusse läinud Atko Bussiliinide juhilt, kelleks sai hiljuti Arvo Sarapuu nimekaimust poeg, kommentaari saada.