Rail Balticu ehitus ähvardab rikkuda Viljandimaal Kabelimäe rahu (10)

Greete Palgi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Punaselt märgitud ala on umbes see, kuhu Põlula Toodang sooviks rajada geoloogilise uuringu järel uue karjääri, et sealt kruusa ja liiva Rail Balticu ehitusele viia. Ala on paarisaja meetri kaugusel Ärma karjäärist.
Punaselt märgitud ala on umbes see, kuhu Põlula Toodang sooviks rajada geoloogilise uuringu järel uue karjääri, et sealt kruusa ja liiva Rail Balticu ehitusele viia. Ala on paarisaja meetri kaugusel Ärma karjäärist. Foto: Marko Saarm, freepik.com

​Kiirraudtee Rail Baltic ei puuduta küll Viljandimaad, kuid selle ehitus kütab Tarvastu vallas Kärstna elanike seas kirgi. Nimelt on osaühing Põlula Toodang läinud vallavalitsuse vastu kohtusse, et saada luba liiva- ja kruusakarjääri rajamise ettevalmistamiseks. 

Tarvastu vallavanema Alar Karu arvates võib Kabelimäe külje alla kavandatavat karjääri olla vaja selleks, et sealt saadavat kruusa ja liiva kasutada Rail Balticu raudteetammi rajamiseks. 

«Vallas on õnnetuseks või õnneks palju kruusa- ja liivapinnast ning tundub, et selle materjali vajadus suureneb. Maanteeametist öeldi ka, et suuri tee-ehitusi plaanis ei ole ja praegustest karjääridest piisaks,» rääkis ta. Vallavanema väitel pole kaugemale kui 30 kilomeetri taha kruusa mõtet vedada. «Aga kui on tegemist üleriigilise objektiga ja hästi makstakse, tuuakse kruus kas või lennukiga kohale,» nentis ta. 

Osaühingu Põlula Toodang juhatuse liige Kurmet Kivioja kinnitas vallavanema kahtlust, rääkides rajatavast raudteest kui võimalikust objektist, kuhu nad karjäärist saaksid maavara viia. «Karjääre on juurde vaja,» leidis Kivioja. 

Läheduses on juba neli karjääri, kus Karu sõnul ressurssi veel on. «Selge, et Rail Balticu juurde läheb meeletu kogus kruusa ja liiva ja sellest 30 kilomeetri piires ilmselt ei saa seda niisugustes kogustes, nagu oleks vaja,» nentis Karu. 

Kivioja selgitust mööda on 13,3 hektarit enda alla neelava karjääri ettevalmistamiseks vajalikku geoloogilist uuringut vaja just selleks, et teada saada, mida seal on, kui palju seal on ja kas üldse on. Kivi­oja lausus, et kui kohalikud näitavad karjääri rajamise suhtes üles vastumeelsust, kaaluvad nad, kas uuringu tegemine on mõttekas. 

Kohalike vastuseis

18. septembri kohtuistungiks kogub Tarvastu vallavalitsus toidupoodides ja raamatukogudes allkirju, et näidata, mida kohalikud plaanitavast karjäärist arvavad. Volikogu on Alar Karu sõnul juba kaks korda  otsustanud, et karjääri rajamine pole mõttekas. 

«Kohus otsustab, kas avalik huvi on erahuvist olulisem,» lausus Karu. «Üks avaliku huvi näitaja on kohalike arvamus, kas nad soovivad Kabelimäe külje alla suurt karjääri või ei. See oleks kohtus meile suur argument, sest võib-olla ainult volikogu ja vallavalitsuse otsustele toetumisest jääb väheks.»

Kärstnas küsitletud inimesed olid pigem karjääri vastu. Sirje Kustavus pidas ideed uus karjäär rajada mõttetuks ning tema lubas kindlasti anda allkirja selle vastu. Toetust Tarvastu vallavalitsusele lubas allkirjaga näidata ka Helene Kroon. 

Mure sõidutee ja tolmuga

1. septembrini kogutavad allkirjad edastatakse kohtule 18. septembri istungil. Lisaks kohtusse kaebamisele on Tarvastu vallavanema sõnul konflikti tekitanud osaühingu suhtumine. «Osaühinguga on raske olnud kontakti saada, sest ükski esindaja vallavalitsusse ja volikokku kutsete peale ei tulnud. Pärast esimest volikogu otsust uuringud keelata käis suhtlus edasi advokaadi vahendusel,» rääkis Karu. 

Vallavalitsuse ja -volikogu seisukoht on nende väitel, et miljööväärtusega kohta selline karjäär ei sobi, kuid lisaks valmistab Tarvastu vallale muret sõiduteede seisukord. «Need autod, mis hakkaksid kruusa vedama, on 40–50-tonnised ja meil pole seal teid, kus oleks korralik asfalt. Seal on tolmavkate ja need teed lagunevad,» selgitas Karu. Ta lisas, et kruusateel tekitavad kallurid ja suured veoautod palju tolmu ning inimesed ei saa elada tee ääres, kus kruusa veetakse.

Muret valmistab vallavalitsusele vallavanema väitel ka see, et karjääriks kavandatav ala asub Kärstna kõrgustikul turismipiirkonnas, kus on Anrepi lõvi, Anrepi perekonna hauakamber, Teises maailmasõjas hukkunute mälestusmärk ja Kärstna mõis. 

Pooleldi eestlastele ja pooleldi soomlastele kuuluv ettevõte Põlula Toodang tegeleb Kivioja väitel maavarade kaevandamise, aga ka tera- ja kaunviljade ning õlitaimeseemnete kasvatamisega.

Kommentaarid (10)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles