Poliitiline tehing ehk Millega võib poliitik kaubelda

Marko Suurmägi Foto: Marko Saarm

​KAS POLIITIKUL on eetiline pidada oma erakonna juhiga karjääri puudutavaid läbirääkimisi? Kas poliitik võib endale valimisnimekirjas kohta küsida või peab ta ootama, kuni kohta pakutakse? Kas linnapea võib ametist loobuda, kui tööga kaasas käiv motivatsioonipakett pole sobiv? Need on vaid üksikud küsimused, mis tekkisid, kui sai selgeks, mis asjaoludel loobus Viljandi linnapea, Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) liige Ando Kiviberg oma erakonna linnapeakandidaadi kohast.

Viljandil pole sel sajandil veel olnud linnapead, kes oleks olnud ametis kogu nelja-aastase valimistsükli. Kiviberg valiti ametisse küll kohe pärast eelmisi valimisi 2013. aastal ja tõenäoliselt lahkub ta raekojast sügisel, kui uued valimised on läbi, aga juriidiliselt võttes ei saa ka temast linnapead, kes oleks ühe perioodi otsast lõpuni vastu pidanud, sest tema karjääri jääb 2015. aasta 27. aprill, mil ta kohaliku võimutüli tagajärjel linnapeatoolilt lahkus, oli viivuks volikogu lihtliige ja valiti umbes 15 minuti pärast linnapeaks tagasi.

Kui Kiviberg tollesama aasta 3. aprillil oma tagasiastumise soovist teada andis, oli ta üsna kindel, et ta uuesti linnapeaks valitakse. Nüüd, juuni lõpus, andis Kiviberg taas teada, et lahkub linnapeaametist. Seekord aga täiesti korraliselt, sest uueks ametiajaks ta ei kandideeri. Põhjenduseks tõi ta eraelu, mis on juba mõnda aega Harjumaal. On igati mõistetav, et linnapea töö on võtnud oluliselt vähemaks aega, mida veeta koos perega.